Eestikeelne nimi	karukold
Ladinakeelne nimi	Lycopodium clavatum L.
Rahvapärased nimed	kuusekold, kuuseraig, metshumur, nõiarohi, reburaigas
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda kollalised, perekonda kold.
Eluvorm	Mitmeaastased igihaljad roomava varrega taimed.
Eoslad	Eoslad on koondunud eospeadesse, mis asuvad muust varrest selgesti erineva, hõredalt lehistunud kandja tipus, tavaliselt 2-3 kaupa. Kandja pikkus võib olla kuni 18 cm, eospea pikkus kuni 6 cm. Eoslad on neerjad, mitmekihilise seinaga ning paiknevad üksikult eoslehtede ülemisel küljel. kujult munajad ja veidi hambulise servaga, pikkus 2-3 mm, laius 2 mm. Tipust ahenevad eoslehed pikaks läbipaistvaks karvaks, mille alaküljel on selgesti nähtav pearood. Eoste valmides avanevad eoslad lõhenedes. Eosed on ribilised, kollakasvalkjad. Taim kannab eoseid juulist septembrini.
Leht	Lehed on igihaljad, väikesed ja naaskeljad, asetuvad varrele tihedalt mitmerealiselt, spiraalselt ning on suunatud varre tipu poole. Värvuselt rohelised või kollakasrohelised. Lehetipp aheneb pikalt pikaks pehmeks läbipaistvaks karvaks. Varrelehtede serv on veidi hambuline, oksalehed on terveservalised.
Vars	Vars on pikk ja roomav, tugevasti harunev, paljude tõusvate okstega. Pikkus kuni 2 m.
Maa-alune osa	Varre küljes asuvad nõrgalt arenenud harunevad lisajuured.
Paljunemine	Eostest moodustuvad eellehed. Eellehed on mõlemasugulised, muguljad või naerikujulised, klorofüllita. Need paiknevad mullas ja toituvad mükoriisa abil. Eellehtedel arenevad suguorganid. Ühtedes valmib suurel hulgal isasugurakke, liikuvaid spermatosoide, emassuguorganites igaühes üks munarakk. Viljastunud munarakust areneb uus taim. Eoste idanemiseks kulub 6-7 a. ja eellehe arenguks 10-15 a.
Levik ja ohtrus	Levinud peaaegu kogu Euroopas, Siberis, Kaug-Idas, Jaapanis, Kesk-Aasias, Aafrikas ja Austraalias.  Süstemaatikud on eristanud erinevatel mandritel erinevaid karukolla vorme. Igal mandril kasvavad ainult õige pisut eri nägu karukolla taimed - mitte piisavalt erinevad selleks, et neid arvata mitmeks liigiks. Eestis tavaline.
Kasvukoht	Liivastes männi-, kuuse- ja segametsades. Kasvab palu-, soo- ja lammimetsa rohurindes. Eelistab kuivemaid kasvukohti.
Koht ökosüsteemis	Eellehed toituvad mükoriisa abil.
Kaitse	III kategooria kaitsealune taim. Taime ohustab rohke kogumine, sest kasv on väga aeglane, samuti ohustavad metsatööd, lageraie, ehitustegevus.
Kasutamine	Varem kasutati karukolla eoseid ravimpillide valmistamisel nende kokkukleepumise vältimiseks, puudrina imikutele, haudunud ja hõõrdunud kohtadele ning haavadele panemiseks. Tarvitati optikas läätsede lihvimisel. Süttivad õhuga segus kergesti plahvatusega, nii on eoseid kasutatud fotograafias ja näitelaval välgu jäljendamiseks ning muude valgusefektide saavutamiseks. Tehnikas kasutatud malmvalutöödel vormide ülepuistamiseks. Varem tuntud ilutaim pärgade ja kimpude valmistamisel, kuid ohtra kogumise tõttu hävimisohus ja võetud looduskaitse alla.
Sarnased taimed	Kattekold. Kattekolla lehed asetsevad rõhtsalt ning on jäigatipulised, karukolla lehed on püstiselt kaldu ning lõpevad pehme karvakesega. Kattekolla eospeadel puudub varretaoline kandja ja need asuvad okste tippudes ühekaupa. Karukolla eospeadel on varretaoline kandja ja need asuvad okste tippudes mitmekaupa.