Konnaosi
(Equisetum fluviatile)
konnaoss, jõeosi, veeosi, vesikuusk

Konnaosi on Eesti sama tavaline kui põld-, aas- või metsosi. Kuid konnaosi kasvab vaid vesistes kasvukohtades. Tema alumine osa on pea alati veega kaetud - on lugu ka meie rohelist värvi konnadega. Eks seepärast olegi tema nimi konna nimega seotud, et ta konnade juures elab. Veekogusid, mida asustada, leiab konnaosi igalt poolt: jõed, järved, ojad, kraavid, tiigid, porimülkad ja turbaaugud.

Konnaosi on Eesti osjade hulgas suurim - sobivates tingimustes võib ta kasvada enam kui meetri kõrguseks. Varre jämedust (ja tugevust) ei tule taolisele kõrgele taimele paraku kusagilt juurde ja ka suuremate taimede varre läbimõõt jääb alla sentimeetri. Nagu näiteks kõrrelistel, puudub ka osjadel jämeduskasv. Sama häda kimbutab ka maailma kõige kõrgemaid osje, kes võivad küll mitme meetri kõrguseks kasvada, aga kelle vars jääb alati peenikeseks ja hapraks. Natuke annab osja varrele tugevust juurde kaval ehitus - osjade vars on seest õõnes. Teadupärast ei murdu toru nii kergesti, kui seest täidetud vai.

Konnaosjal on veel omadus kasvatada oksi oma äranägemise järgi. Nii on need mõnikord olemas, teinekord aga puuduvad, vahel lühikesed, vahel pikad. Kindel on aga see, et konnaosja oksad ei harune kunagi. Samuti võib suve hakul märgata, et tema eospeadega ja eospeadeta taimed on täpselt ühesugused. Neil on võrdselt oksi ja lehti, suurus ja värvuski on samad. Kus on aga osja lehed? Kuna päikesevalgust püüab ta rohelise varre ja okstega, siis on lehed tähtsuse kaotanud. Nii on osjade lehed muundunud pisikesteks hambakesteks, mis asuvad lülide alusel ja moodustavad toruja tupe. Hambakesed on tumepruunid ja väga kitsa valge äärisega. Osjade määramisel võib taandarenenud lehtede arvust teinekord abi olla. Konnaosjal on neid rohkem kui Eesti teistel osja liikidel: viisteist kuni kolmkümmend.

Varred erinevad veel ühe omaduse poolest teistest osjadest: nad pole üldse karedad. Esmapilgul pole neil näha ei sooni ega vagusid. Need on aga siiski olemas. Alles kuiva vart vastu valgust vaadates selgub, et peenikesed vaod on olemas. Konnaosi ei sisalda eriti ka räniainet. See on aine, mis teeb näiteks raudosja vared eriti karedaks ning jäigaks. Viimase puudumise tõttu ongi konnaosi pehme ja sile.