Eestikeelne nimi	konnaosi
Ladinakeelne nimi	Equisetum fluviatile L.
Rahvapärased nimed	konnaoss, jõeosi, veeosi, vesikuusk
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda osjalised, perekonda osi.
Eluvorm	Mitmeaastane suvehaljas eostaim. Kõrgus kuni 1 (1,5) m.
Eoslad	Eoslad varretud, 5-12-kaupa eoslehe alumisel küljel. Eospea koosneb ainult eoslehtedest, need on kuuekandilised, kilpjad. Eospea telg on õõnes. Eoslad avanevad pikipraoga. Eosed kerajad, sisaldavad klorofülli, valmivad juunis ja juulis. Tuullevija.
Leht	Lehed on väikesed, kasvavad männasena silinderjalt ümber varre tupena kokku, vahelduvalt, hiljem tupe alusest läbitungivate okstega. Lehetuped on kuni 1 cm pikkused, surutud vastu vart, alumised mustad, ülemised peaaegu rohelised. Hambad pruunid, väga kitsa valge äärisega. Hambaid 15-30. Eellehed on enamasti ühesugulised, maapealsed, rohelised, korrapäratult harunenud või lamedate väljakasvudega. Isaseellehed on emaseellehtedest väiksemad ja vähem harunenud.
Vars	Vars on selgesti lüliline, sõlmevahed seest õõnsad. Nii viljalised (eospeadega) kui viljatud (eospeadeta) võrsed on ühesugused ja ilmuvad samaaegselt. Värvuselt rohelised, veesisesed osad vahel punakaspruunid. Varre kõrgus kuni 1 (1,5) m, läbimõõt kuni 8 mm. Kujult ümar, pealt sile, vaevalt väljaulatuvate soontega ja lamedate vagudega. Sooned paremini nähtavad kuivanult. Oksad kas puuduvad või on olemas.
Maa-alune osa	Risoom tugevasti harunev, sile, ümar, laia keskkanaliga, värvuselt tumepruun. Vaod risoomil vaevalt märgatavad. Mõned harud moondunud ümarateks või pirnjateks mugulateks. Risoomi harud on püstised ja jagunevad maapinna ligidal arvukateks maapealseteks varteks. Juured kinnituvad üksikult risoomi sõlmedele, on tugevasti harunenud.
Paljunemine	Levib nii vegetatiivselt risoomi abil kui ka suguliselt. Eoste levimist soodustavad nende kaks pikka jätket: elateerid. Need tõmbuvad niiske ilmaga kokku, kuivaga aga rulluvad lahti ning aitavad eosel tuule abil levida. Eosed idanevad kiiresti, neist arenevad eellehed, millel moodustuvad anteriidid ja arhegoonid.
Levik ja ohtrus	Levinud väga laialt: kogu Euroopas, Kesk-ja Põhja-Aasias ning Põhja-Ameerikas. Eestis märgadel kasvukohtadel sage.
Kasvukoht	Soodes, järvedes, jõgedes, kraavides, tiikides, turbaaukudes, moodustab sageli suuri kogumikke. Madalsoos, siirdesoos, lammi- ja lodumetsa vesistes kohtades.
Koht ökosüsteemis	Kogub endasse keskkonnast raskmetalle.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Vähese ränisisalduse tõttu sobivad loomasöödaks, kuid võib põhjustada hobustel mürgistusi. Sarvloomadele loetakse kahjutuks.
Sarnased taimed	Soo-osi. Ei kasva kunagi nii suureks kui konnaosi (jääb vähemalt poole väiksemaks). Samuti on soo-osjal vähem hambaid (taandarenenud lehti) - vaid 6-10. Konnaosja tunneb ära iseloomulike siledate varte järgi - kõigi teiste Eestis kasvavate osjade varred on vähem või rohkem karedad.