Eestikeelne nimi maarja-sõnajalg
Ladinakeelne nimi Dryopteris filix-mas (L.) Schott
Rahvapärased nimed nõiasõnajalg, imarik, pillerkroon, viigirohi
Süstemaatiline kuuluvus Kuulub sugukonda sõnajalalised, perekonda sõnajalg.
Eluvorm Mitmeaastane suvehaljas eostaim. Kõrgus kuni 1 m.
Eoslad Eoslad on suhteliselt suured, neerja looriga, paiknevad lehtede alumisel küljel. Eosed on pruunid, kerajad või neerjad, suured. Valmivad juulist septembrini.
Leht Lehed on tavaliselt kuni 1 m pikad ja 15¼25 cm laiad, vahel isegi rohkem, suvehaljad, asetsevad enam-vähem korrapärase lehterja kimbuna, värvuselt tumerohelised. Leheroots on labast palju lühem, tihedalt kaetud pruunikate sõkalsoomustega. Lehe üldkuju on piklik-elliptiline, teritunud nii alusel kui tipul. Lihtsulgjas leht, kummalgi küljel 20¼35 lehekesega, mis kinnituvad rootsu külgedele vahelduvalt. Lehekese serv on lõhestunud hambulise servaga. Hammaste tipud on tömbid.
Vars Vars esineb maa-aluse risoomina.
Maa-alune osa Risoom on paks, asetseb mullas poolviltu, tipust tõusvalt. Risoomi läbimõõt on 5¼7 cm, pikkus kuni mõnikümmend sentimeetrit. Alumises osas kaetud tihedalt vanade lehetüügastega, ülaosas sõkalsoomustega. Lõikepind heleroheline. Maitse magus, kootav. Risoomil on üsna palju veidi harunenud juuri.
Paljunemine Vegetatiivselt paljuneb risoomi abil, kuid peamiselt levib eostega. Eosest areneb suguorganitega eelleht. Viljastunud munarakust kasvab uus taim.
Levik ja ohtrus Levinud peaaegu kogu Euroopas ning Põhja-Ameerikas, vähem Kesk-Aasias. Eestis tavaline.
Kasvukoht Varjukais niisketes segametsades või võsastikes: laane-, salu-, lammi- ja lodumetsas.
Koht ökosüsteemis Erilist seotust ühegi elusolendiga ei ole. Risoome tuhnivad vahel toiduks välja metssead.
Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine Ammusest ajast on risoomi ekstrakti kasutatud paelusside vastu nii inimesel kui kariloomadel. Toimeained põhjustavad paelussi lihaste halvatuse ja vabanemise soole seinalt. Peale ravimi sissevõtmist on mõju paelussidele kohene, inimesele hilisem. Seetõttu tuleb võtta mõne tunni möödudes lahtistit. Mürgise taimena on ohtlik ka loomadele, eriti metssigadele, kes võivad neid välja tuhnida ja süüa. Mõnel pool kasutatud loomasöödana, ilma et esineks mürgistusi. Mandzuurias on risoomi tarvitanud toiduks ka inimesed. Leidub maarja-sõnajala erineva mürgisusega vorme. Ravimi üledoseerimisel tekib mürgistus, mille tunnusteks on oksendamine, kõhulahtisus, peapööritus ja peavalu. Raskematel juhtudel lisandub külm higi, vappekülm, kollased laigud silmade ees ja teadvusehäired. Järgneb õhupuudus ning naha ja limaskestade sinakaks värvumine. Kui kannatanu ei saa kiiresti abi, võib järgneda teadvusekaotus ja surm. Esmaabiks anda veega segatud pulbristatud sütt.