Eestikeelne nimi	maarja-sõnajalg
Ladinakeelne nimi	Dryopteris filix-mas (L.) Schott
Rahvapärased nimed	nõiasõnajalg, imarik, pillerkroon, viigirohi
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda sõnajalalised, perekonda sõnajalg.
Eluvorm	Mitmeaastane suvehaljas eostaim. Kõrgus kuni 1 m.
Eoslad	Eoslad on suhteliselt suured, neerja looriga, paiknevad lehtede alumisel küljel. Eosed on pruunid, kerajad või neerjad, suured. Valmivad juulist septembrini.
Leht	Lehed on tavaliselt kuni 1 m pikad ja 15-25 cm laiad, suvehaljad, asetsevad enam-vähem korrapärase lehterja kimbuna, värvuselt tumerohelised. Leheroots on labast palju lühem, tihedalt kaetud pruunikate sõkalsoomustega. Lehe üldkuju on piklik-elliptiline, teritunud nii alusel kui tipul. Lihtsulgjas leht, kummalgi küljel 20-35 lehekesega, mis kinnituvad rootsu külgedele vahelduvalt. Lehekese serv on lõhestunud hambulise servaga. Hammaste tipud on tömbid.
Vars	Vars esineb maa-aluse risoomina.
Maa-alune osa	Risoom on paks, asetseb mullas poolviltu, tipust tõusvalt. Risoomi läbimõõt on 5-7 cm, pikkus kuni mõnikümmend sentimeetrit. Alumises osas kaetud tihedalt vanade lehetüügastega, ülaosas sõkalsoomustega. Lõikepind heleroheline. Maitse magus, kootav, risoom on mürgine. Risoomil on üsna palju veidi harunenud juuri.
Paljunemine	Vegetatiivselt paljuneb risoomi abil, kuid peamiselt levib eostega. Eosest areneb suguorganitega eelleht. Viljastunud munarakust kasvab uus taim.
Levik ja ohtrus	Levinud peaaegu kogu Euroopas ning Põhja-Ameerikas, vähem Kesk-Aasias. Eestis tavaline.
Kasvukoht	Varjukates niisketes segametsades või võsastikes: laane-, salu-, lammi- ja lodumetsas.
Koht ökosüsteemis	Risoome tuhnivad vahel toiduks välja metssead.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Ammusest ajast on risoomi ekstrakti kasutatud paelusside vastu nii inimesel kui kariloomadel. Toimeained põhjustavad paelussi lihaste halvatuse ja vabanemise soole seinalt. Peale ravimi sissevõtmist on mõju paelussidele kohene, inimesele hilisem. Seetõttu tuleb võtta mõne tunni möödudes lahtistit. Mürgise taimena on ohtlik ka loomadele, eriti metssigadele, kes võivad neid välja tuhnida ja süüa. Mõnel pool kasutatud loomasöödana, ilma et esineks mürgistusi. Mandžuurias on risoomi tarvitanud toiduks ka inimesed. Arvatavasti leidub maarja-sõnajala erineva mürgisusega vorme. Ravimi üledoseerimisel tekib mürgistus, mille tunnusteks on oksendamine, kõhulahtisus, peapööritus ja peavalu. Raskematel juhtudel lisandub külm higi, vappekülm, kollased laigud silmade ees ja teadvusehäired. Järgneb õhupuudus ning naha ja limaskestade sinakaks värvumine. Kui kannatanu ei saa kiiresti abi, võib järgneda teadvusekaotus ja surm. Esmaabiks anda veega segatud pulbristatud sütt.
Sarnased taimed	Naistesõnajalg on sama tavaline kui maarja-sõnajalg. Taime suuruse ja lehe üldkuju järgi on nad väga sarnased. Naistesõnajalg jätab haprama mulje, sest tema liitleht on lehekesteks jagunenud kaks korda. Maarja-sõnajala lehed on vähem jagunenud. Maarja-sõnajalal on leheroots kaetud rohkete pruunide sõkalsoomustega, naistesõnajalal on sõkalsoomuiseid vähe. Mõneti sarnase lehe kujuga on ka laanesõnajalg, aga laanesõnajalal ei ole lehe alaküljel kunagi eospesasid. Maarja-sõnajalal, nagu suuremal osal Eestis kasvavatel sõnajalgadel, on lehe alaküljel pruunikad eospesad.