Metsosi
(Equisetum sylvaticum)
karvatilk, oravasaba, rebasesaba, tiisikuse rohi

Kes on tihedamas metsas käinud ja hoolega ringi vaadanud, see on näinud ka meie metsade ühte tavalisemat rohttaime, metsosja. Metsadest välja ta pigem ei tule ja niidul, soos või linnas teda ei kohta. Ainuüksi kasvukoha järgi on teda päris hea eristada kõigist teistest osjadest - teised osjad kasvavad hämarates metsades harva või juhuslikult.

Metsosja vars kerkib kuni kuuekümne sentimeetri kõrguseks. See on lüliline ja seest tühi. Varrest lähtuvad iga lüli juures ringina peened niidid. Võiks mõelda, et need on metsosja lehed, ainult hästi peenikesed, niitjad, nagu näiteks kuivade kasvukohtade niiskust hoidvatel taimedel. Kuid need ei ole lehed vaid oksad, mis on männasena ümber varre, umbes nagu kuuse oksad ümber tüve. Viimase tõttu ongi teda rahvapärastes nimedes sageli kuusega seostatud. Sellised oksad on ka paljudel teistel osjadel, aga metsosja männasoksad harunevad - harunevaid männasoksi ei ole ühelgi teisel. Arvatavasti annavad just harunevad männasoksad metsosjale eriti õrna ja kahara ilme.

On veel üks hea eristamistunnus. Nimelt metsosja lülide sõlmekohtades on vaid 2-6 nüri hambakest, teistel liikidel on neid rohkem. Just need hambakesed aga ongi meie kadumaläinud taimeosad - lehed. Nii et osjad on oma lehed peaaegu kaotanud ja päikeseenergiat püüavad nad roheliste okste ja varte abil.

Osjad levivad eostega. Eostel on huvitav kohastumus: neil on küljes pikad jätked (elateerid), mis niiske ilmaga muudavad eose kompaktseks ja raskeks ning eos istub kindlalt oma kohal. Kuiva ilmaga rulluvad nad aga lahti ja lendavad tuule abil eemale. Kui tuleb taas niiske ilm ja eos on sattunud sobivasse kasvukohta, siis ei tohi ta sealt lahkuda. Nii tõmbabki eos oma jätked kokku ja püsib paigal. Kui niiskust on piisavalt, siis ta enam edasi ei rända ja idaneb. Vahel juba samal sügisel arenevad eosest tekkinud eellehel suguorganid. Kui isas- ja emassugurakud kohtuvad, siis munarakk viljastatakse ja hakkab kasvama uus taim. Lisaks sugulisele eostega paljunemisele levivad osjad enamasti ka mittesuguliselt maa-aluste vartega (risoomidega) - nii ka metsosi.