Eestikeelne nimi	metsosi
Ladinakeelne nimi	Equisetum sylvaticum L.
Rahvapärased nimed	karvatilk, oravasaba, rebasesaba, tiisikuse rohi
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda osjalised, perekonda osi.
Eluvorm	Suvehaljas eostaim. Esinevad eospäid kandvad ja eospeadeta võrsed. Esimeste kõrgus kuni 30 cm, teistel kuni 60 cm.
Eoslad	Eoslad varretud, 5-12-kaupa eoslehe alumisel küljel. Eospea koosneb ainult eoslehtedest, need on kuuekandilised, kilpjad. Kujult eospea munajas, tömbi tipuga. Eoslad avanevad pikipraoga. Eosed kerajad, sisaldavad klorofülli. Eosed valmivad mais ja juunis. Tuullevija.
Leht	Väikesed, 2-6 hambana varre ja okste sõlmekohtades. Kasvavad männasena silinderjalt ümber varre tupena kokku. Eellehed on enamasti ühesugulised, maapealsed, rohelised. Isaseellehed on emaseellehtedest väiksemad ja vähem harunenud.
Vars	Vars selgesti lüliline, sõlmevahed seest õõnsad, välimisel pinnal soonte ja vagudega. Vagudes on õhulõhed. Varre rakud on ränirikkad ja seetõttu karedad. Varred on sõlmekohtadel männasjate okstega, mis omakorda harunevad männasjalt, nii on taim väga kahar. Eospäid kandvad ja mittekandvad võsud ilmuvad samaaegselt. Oksad kandilised, väga peened, harunevad. Eospeaga võsu on poole lühem, kollane või pruunikas, hiljem kahvaturoheline, oksteta. Peale eoste valmimist muutub sarnaseks viljatute võsudega, aga jääb kasvult lühemaks.
Maa-alune osa	Risoom on tugevasti harunev, keskkanaliga või ilma, 8-10-kandiline värvuselt must. Mõned harud moondunud mugulateks. Risoomi harud on püstised ja jagunevad maapinna ligidal arvukateks maapealseteks varteks. Juured kinnituvad üksikult risoomi sõlmedele, tugevasti harunenud.
Paljunemine	Eoste levimist soodustavad nende kaks pikka jätket: elateeri. Need tõmbuvad niiske ilmaga kokku, kuivaga aga rulluvad lahti ning aitavad eose tuule abil levida. Eosed idanevad kiiresti, neist arenevad eellehed. Eellehtedel arenevad anteriidid ja arhegoonid. Levib ka vegetatiivselt risoomi abil.
Levik ja ohtrus	Levinud Kesk- ja Lääne-Euroopas, Siberis, Kaug-Idas, Kesk- ja Ida-Aasias ning Põhja-Ameerikas. Eestis tavaline.
Kasvukoht	Laane-, salu-, lodu-, raba- ja lammimetsas, puisniidul, sageli raiesmikel. Eelistab varjukamaid kasvukohti.
Koht ökosüsteemis	Väga sage alusmetsa rohurinde taim.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Teed on joodud kopsutuberkuloosi korral, laiemat tuntust ravimtaimena ei ole. Kasutatud ka uriinieritust soodustava vahendina, kuid toime on põldosjast tunduvalt nõrgem ja ei oma seetõttu tähtsust. Sobib hobustele söödaks.
Sarnased taimed	Metsosi on teiste osjadega võrreldes väga õrn ja kahar. Metsosja oksad harunevad, teistel osjadel reeglina mitte. Metsosja lülide sõlmekohtades on vaid 2-6 nüri hambakest. Nii vähe hambaid on vaid alssosjal, kes on väga haruldane Kagu-Eesti taim ja üldilmelt metsosjast väga teistsugune. Metsosi kasvab metsades, teised osjad pimedates metsades ei kasva.