|
Eestikeelne nimi |
metsosi |

|
|
Ladinakeelne nimi |
Equisetum sylvaticum L. |
|
Rahvapärased
nimed |
karvatilk, oravasaba, rebasesaba,
tiisikuse rohi |
|
Süstemaatiline
kuuluvus |
Kuulub sugukonda osjalised,
perekonda osi. |
|
Eluvorm |
Suvehaljas eostaim. Esinevad eospäid
kandvad ja eospeadeta võrsed. Esimeste kõrgus kuni 30 cm,
teistel kuni 60 cm. |
|
Eoslad |
Eoslad varretud, 5-12-kaupa eoslehe
alumisel küljel. Eospea koosneb ainult eoslehtedest, need on
kuuekandilised, kilpjad. Kujult eospea munajas, tömbi tipuga.
Eoslad avanevad pikipraoga. Eosed kerajad, sisaldavad
klorofülli. Eosed valmivad mais ja juunis. Tuullevija. |
|
Leht |
Väikesed, 2-6 hambana varre ja
okste sõlmekohtades. Kasvavad männasena silinderjalt ümber
varre tupena kokku. Eellehed
on enamasti ühesugulised, maapealsed, rohelised. Isaseellehed
on emaseellehtedest väiksemad ja vähem harunenud. |
|
Vars |
Vars selgesti lüliline, sõlmevahed
seest õõnsad, välimisel pinnal soonte ja vagudega. Vagudes on
õhulõhed. Varre rakud
on ränirikkad ja seetõttu karedad. Varred on sõlmekohtadel
männasjate okstega, mis omakorda harunevad männasjalt, nii on
taim väga kahar. Eospäid kandvad ja mittekandvad võsud ilmuvad
samaaegselt. Oksad kandilised, väga peened, harunevad.
Eospeaga võsu on poole lühem, kollane või pruunikas, hiljem
kahvaturoheline, oksteta. Peale eoste valmimist muutub
sarnaseks viljatute võsudega, aga jääb kasvult lühemaks. |
|
Maa-alune osa |
Risoom on tugevasti harunev,
keskkanaliga või ilma, 8-10-kandiline värvuselt must. Mõned harud
moondunud mugulateks. Risoomi harud on püstised ja jagunevad
maapinna ligidal arvukateks maapealseteks varteks. Juured
kinnituvad üksikult risoomi sõlmedele, tugevasti harunenud. |
|
Paljunemine |
Eoste levimist soodustavad nende
kaks pikka jätket:
elateeri. Need tõmbuvad niiske ilmaga kokku, kuivaga aga
rulluvad lahti ning aitavad eose tuule abil levida. Eosed
idanevad kiiresti, neist arenevad eellehed.
Eellehtedel arenevad anteriidid ja arhegoonid. Levib ka
vegetatiivselt risoomi abil. |
|
Levik ja ohtrus |
Levinud Kesk- ja Lääne-Euroopas,
Siberis, Kaug-Idas, Kesk- ja Ida-Aasias ning Põhja-Ameerikas.
Eestis tavaline. |
|
Kasvukoht |
Laane-, salu-, lodu-, raba- ja
lammimetsas, puisniidul, sageli raiesmikel. Eelistab
varjukamaid kasvukohti. |
|
Koht ökosüsteemis |
Väga sage
alusmetsa rohurinde taim. |
|
Kaitse |
Ei kuulu kaitstavate taimede
nimekirja. |
|
Kasutamine |
Teed on joodud kopsutuberkuloosi
korral, laiemat tuntust ravimtaimena ei ole. Kasutatud ka
uriinieritust soodustava vahendina, kuid toime on
põldosjast tunduvalt nõrgem ja ei oma seetõttu tähtsust. Sobib
hobustele söödaks. |
| Sarnased taimed |
Metsosi on
teiste osjadega võrreldes väga õrn ja kahar. Metsosja oksad
harunevad, teistel osjadel reeglina mitte. Metsosja lülide
sõlmekohtades on vaid 2-6 nüri hambakest. Nii vähe hambaid on
vaid alssosjal, kes on väga haruldane Kagu-Eesti taim ja
üldilmelt metsosjast väga teistsugune. Metsosi kasvab
metsades, teised osjad pimedates metsades ei kasva. |