Eestikeelne nimi | põldosi |
![]() |
Ladinakeelne nimi | Equisetum arvense L. | |
Rahvapärased nimed |
kevadvõsud: lambanisa, lehmanisa, seatilk, tilkhain suvivõsud: konnakuusk, põldkuus, oravasaba |
|
Süstemaatiline kuuluvus | Kuulub sugukonda osjalised, perekonda osi. | |
Eluvorm | Suvehaljad mitmeaastased risoomiga eostaimed. Kevadvõsu kõrgus kuni 20 cm, suvivõsul kuni 40 cm. | |
Eoslad | Eoslad varretud, 5¼12-kaupa eoslehe alumisel küljel. Eospea koosneb ainult eoslehtedest, need on kuuekandilised, kilpjad. Eospea pikkus kuni 3,5 cm. Eoslad avanevad pikipraoga. Eosed kerajad, klorofülliga, valmivad aprillis ja mais. Tuullevija. | |
Leht | Väikesed, kasvavad männasena silinderjalt ümber varre tupena kokku, vahelduvalt, hiljem tupe alusest läbitungivate okstega. Lehtede tuped mustjaspruunide hammastega, millel on kitsas kilejas ääris, hammaste arv on vastavalt varre soonte arvule (8¼12). Eellehed enamasti on ühesugulised, maapealsed, rohelised, harunenud. Isaseelleht on emaseellehest väiksem ja vähem harunenud. Vahel võib emaseellehest areneda ka isaseelleht. | |
Vars | Maapealne vars üheaastane, lüliline, sõlmevahed õõnsad, välimisel pinnal soonte ja sügavate vagudega, milles õhulõhed. Varre rakud ränirikkad, mistõttu karedad. Võsud jaotuvad kevad- ja suvivõsudeks. Kevadvõsu kollakas või helepruun, oksteta ja õhulõhedeta, mahlakas ja sile, kannab eospäid, mis peale eoste valmimist kuivab. Suvivõsu on okste ja õhulõhedega, roheline, eospeadeta, läbimõõt kuni 3 mm, püstine või tõusev, harva lamav. Oksad asuvad männastes, suunatud võrse tipu poole, enamasti ei harune, on 4-, harvem 3- kuni 6-kandilised. Võrse tipp pikalt oksteta. Okste esimene lüli lühem lehtede tupest. | |
Maa-alune osa | Risoom on tugevasti harunev, kandiline, ilma keskkanalita, värvuselt must. Mõned harud moondunud kerajateks mugulateks. Risoomi harud püstised, jagunevad maapinna ligidal arvukateks maapealseteks varteks. Risoom tungib mullas kuni 2 m sügavusele. Juured kinnituvad üksikult risoomi sõlmedele, tugevasti harunenud. | |
Paljunemine | Eoste levimist soodustavad nende kaks pikka jätket: elateeri. Tuullevijad. Paljuneb aga peamiselt vegetatiivselt risoomi abil. | |
Levik ja ohtrus | Levinud kogu parasvöötmes. Eestis kõikjal sage. | |
Kasvukoht | Pärisniidul, puisniidul, liivakatel ja savikatel nõlvadel palumetsa servas, umbrohuna põldudel. Valguslembene, talub hästi põuda. | |
Koht ökosüsteemis | Sügavale tungiva risoomi tõttu raskesti tõrjutav põlluumbrohi. Risoomi muguljad osad on meelistoiduks metssigadele. | |
Kaitse | Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. | |
Kasutamine | Meditsiinis kasutatakse suvist võrset. Leotis soodustab uriinieritust. Kasutatakse südame- ja neeruhaiguste puhul. Ärritab neerukudet. Rahvameditsiinis on kasutatud ka sapi- ja neerukivide, kopsuhaiguste, halvaloomuliste kasvajate raviks. Suvise võrse pulbrit raputatakse loomade haavadele. Risoomi tärkliserikkaid mugulaid kogutakse mõnel pool toiduks, samuti suhkrurikkaid kevadvõsusid. |