Eestikeelne nimi	põldosi
Ladinakeelne nimi	Equisetum arvense L.
Rahvapärased nimed	kevadvõsud: lambanisa, lehmanisa, seatilk, tilkhain suvivõsud: konnakuusk, põldkuus, oravasaba
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda osjalised, perekonda osi.
Eluvorm	Suvehaljad mitmeaastased risoomiga eostaimed. Kevadvõsu kõrgus kuni 20 cm, suvivõsul kuni 40 cm.
Eoslad	Eoslad varretud, 5¼12-kaupa eoslehe alumisel küljel. Eospea koosneb ainult eoslehtedest, need on kuuekandilised, kilpjad. Eospea pikkus kuni 3,5 cm. Eoslad avanevad pikipraoga. Eosed kerajad, klorofülliga, valmivad aprillis ja mais. Tuullevija.
Leht	Väikesed, kasvavad männasena silinderjalt ümber varre tupena kokku, vahelduvalt, hiljem tupe alusest läbitungivate okstega. Lehtede tuped mustjaspruunide hammastega, millel on kitsas kilejas ääris, hammaste arv on vastavalt varre soonte arvule (8¼12). Eellehed enamasti on ühesugulised, maapealsed, rohelised, harunenud. Isaseelleht on emaseellehest väiksem ja vähem harunenud. Vahel võib emaseellehest areneda ka isaseelleht.
Vars	Maapealne vars üheaastane, lüliline, sõlmevahed õõnsad, välimisel pinnal soonte ja sügavate vagudega, milles õhulõhed. Varre rakud ränirikkad, mistõttu karedad. Võsud jaotuvad kevad- ja suvivõsudeks. Kevadvõsu kollakas või helepruun, oksteta ja õhulõhedeta, mahlakas ja sile, kannab eospäid, mis peale eoste valmimist kuivab. Suvivõsu on okste ja õhulõhedega, roheline, eospeadeta, läbimõõt kuni 3 mm, püstine või tõusev, harva lamav. Oksad asuvad männastes, suunatud võrse tipu poole, enamasti ei harune, on 4-, harvem 3- kuni 6-kandilised. Võrse tipp pikalt oksteta. Okste esimene lüli lühem lehtede tupest.
Maa-alune osa	Risoom on tugevasti harunev, kandiline, ilma keskkanalita, värvuselt must. Mõned harud moondunud kerajateks mugulateks. Risoomi harud püstised, jagunevad maapinna ligidal arvukateks maapealseteks varteks. Risoom tungib mullas kuni 2 m sügavusele. Juured kinnituvad üksikult risoomi sõlmedele, tugevasti harunenud.
Paljunemine	Eoste levimist soodustavad nende kaks pikka jätket: elateeri. Tuullevijad. Paljuneb aga peamiselt vegetatiivselt risoomi abil.
Levik ja ohtrus	Levinud kogu parasvöötmes. Eestis kõikjal sage.
Kasvukoht	Pärisniidul, puisniidul, liivakatel ja savikatel nõlvadel palumetsa servas, umbrohuna põldudel. Valguslembene, talub hästi põuda.
Koht ökosüsteemis	Sügavale tungiva risoomi tõttu raskesti tõrjutav põlluumbrohi. Risoomi muguljad osad on meelistoiduks metssigadele.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Meditsiinis kasutatakse suvist võrset. Leotis soodustab uriinieritust. Kasutatakse südame- ja neeruhaiguste puhul. Ärritab neerukudet. Rahvameditsiinis on kasutatud ka sapi- ja neerukivide, kopsuhaiguste, halvaloomuliste kasvajate raviks. Suvise võrse pulbrit raputatakse loomade haavadele. Risoomi tärkliserikkaid mugulaid kogutakse mõnel pool toiduks, samuti suhkrurikkaid kevadvõsusid.