Eestikeelne nimi	raudosi
Ladinakeelne nimi	Equisetum hyemale L.
Rahvapärased nimed	vaseosi, Körbe osjad, kidad, kiviosi
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda osjalised, perekonda osi.
Eluvorm	Mitmeaastane kaheaastaste maapealsete võsudega eostaim. Kõrgus kuni 1 (1,5) m.
Eoslad	Eospea terava tipuga, ümbritsetud ülemiste lehetuppede hammaste ringiga, eospea telg õõnes. Eosed kerajad, sisaldavad klorofülli. Valmivad maist augustini. Talvitunud varred kannavad eoseid mais ja juunis, sama aasta võsud juulis ja augustis. Tuullevija.
Leht	Lehed on väikesed, kasvavad männasena silinderjalt ümber varre tupena, naaskeljad, tumepruunid valge äärisega, langevad varakult maha kõikidel lehetuppedel peale ülemise. Tuped valkjad või punakad tumeda rõhtsa vöödiga üla- ja alaservas. Eellehed enamasti ühesugulised, maapealsed, rohelised, korrapäratult harunenud või lamedate väljakasvudega. Isaseellehed emaseellehtedest väiksemad ja vähem harunenud.
Vars	Vars on selgesti lüliline, sõlmevahed seest õõnsad, keskkanal väga lai, püstine, läbimõõt 4-6 mm. Varre välimine pind soonte ja vagudega, väga kare. Vagudes on õhulõhed. Oksad enamasti puuduvad. Talvitub. Värvuselt tume- või hallikasroheline.
Maa-alune osa	Risoom on harunev, rõhtne, värvuselt must. Harva mugulatega. Risoomi harud on püstised ja jagunevad maapinna ligidal arvukateks maapealseteks varteks. Juured kinnituvad üksikult risoomi sõlmedele, on harunenud.
Paljunemine	Paljuneb rohkesti vegetatiivselt risoomi abil. Eoste levimist soodustavad nende kaks pikka jätket: elateeri. Need tõmbuvad niiske ilmaga kokku, kuivaga aga rulluvad lahti ning aitavad eostel tuule abil levida. Eosed idanevad kiiresti, neist arenevad eellehed, milledel arenevad suguorganid.
Levik ja ohtrus	Levinud Euroopas, Kesk- ja Ida-Aasias, Siberis ja Põhja-Ameerikas. Eestis hajusa levikuga.
Kasvukoht	Liivastel kohtadel metsades ja nõlvadel, teeäärtel. Nõmme- ja palumetsas. Eelistab kuivemaid liivaseid kasvukohti.
Koht ökosüsteemis	Raudosjaga on seotud Eestis haruldase liblikaliigi lammiöölase elukäik. Omastab keskkonnast räni ning kasutab seda oma struktuuri tugevdamiseks.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Suure ränisisalduse tõttu kasutatakse mööbli, parketi ja muude puust esemete poleerimiseks ning metallesemete puhastamiseks, samuti puuriistade ja -nõude pesemisel. Rahvameditsiinis on raudosja teed tarvitatud uriinieritust soodustava vahendina, kuid jääb toimelt põldosjast tunduvalt maha.
Sarnased taimed	Konnaosi ja raudosi on Eestis kaks kõige kõrgemaks kasvavat osja liiki. Mõlemad näevad välja nagu rohelised vitsad. Sellegipoolest on neil väga kerge vahet teha. Konnaosi on pehme, sile ja hele- või puhasroheline. Raudosi on jäik, väga kare ja tumeroheline.