Raudosi
(Equisetum hyemale)
vaseosi, Körbe osjad, kidad, kiviosi

Vanasti käisid talutüdrukud kuivadel nõmmedel tumerohelisi vitsu toomas. Vitsad olid nii karedad, et neid pidi ettevaatlikult võtma. Kuid raske see polnud, sest taimed koosnevad lülidest nagu kee ja terve taime saab kergesti sõrmepikkusteks lülideks lahutada. Varsi toodi koju kahel põhjusel. Üks nendega tehtav töö oli tüütu, teine rõõmsam. Esimene oli pottide ja puunõude küürimine – karedate vartega sai puhtaks ka kõige määrdunuma nõu. Teiseks sai nendega läikima hõõruda metallehted - tegevus, mis tulemusele mõeldes päris vahva võis olla.

Jutt käib raudosjast. Raudosi on Eesti kuivemates metsades, liivikutel ja ka teede äärtes levinud eostaim. Raudosja karedus oli vanarahva hulgas tõepoolest laialt tuntud. Peale nimetatud tegevuste leidsid talle kasutuse ka mehed: erinevate puitpindade poleerimisel - tänapäeva liivapaberi asemel. Kare on see taim suure ränisisalduse tõttu.

Raudosja saab loodusest korjata aastaringselt, ka talvel, kui teised tavalisemad osjad vaid maa-aluste võsudena elavad. Raudosja varred on  kaheaastased. Kevadel mulla alt nina välja pistnud võsud kasvavad ja hakkavad juuli- või augustikuus eoseid levitama. Pärast seda aga ei kuiva ära, vaid kasvavad edasi. Talve elavad nad üle ja kevadel moodustavad veel elu teisegi eospea. Viimane laseb oma eosed lendama mais või juunis. Nii võib raudosja eoseid õhuproovides leida väga pikka aega: maist kuni augustini. Lisaks sellele levib ta ka risoomi abil.

Pika elu jooksul võib raudosi küllaltki kõrgeks kasvada. Ta võib jõuda järgi isegi meie suurimale – konnaosjale. Rinnuni ulatuvaid taimi kohtab siiski harva ja tavaliselt jääb raudosi kasvult konnaosjale veidi alla. Vars on raudosjal kõrge taime kohta eriti kitsas - enamasti jääb see poole sentimeetri kanti. Nii et peab ikka tugev taim olema, et jõuda sellist pikka vart ka tugevas tuules püsti hoida.

On veel mõned head tunnused, mis on kasulikud raudosja määramisel. Esiteks on tema eospea terava tipuga ja suhteliselt lühike, koonusekujuline. Teiseks on eospea ümbritsetud lehtede tupe hammastega, ülejäänud lehetupehambad varisevad aga juba suve hakul maha. Nii on raudosja vars pealtnäha paljas, vaid triibuliste sõlmekohtadega. Oksi on raudosjal väga harva.