Eestikeelne nimi | klorella |
![]() |
Ladinakeelne nimi |
Chlorella M.Beijerinck |
|
Süstemaatiline kuuluvus | Kuulub hõimkonda rohevetiktaimed, sugukond Chlorellaceae. | |
Eluvorm | Üherakuline vetiktaim. Läbimõõt 0,002-0,015 mm. | |
Väliskuju | Üherakuline kerajas kuni veidi munajas roheline vetikas. | |
Paljunemine | Paljuneb mittesuguliselt autospooridega. Korraga moodustub ühes rakus 4-16 autospoori. Katseliselt on kindlaks tehtud, et iga rakk paljuneb 1-2 korda päevas. | |
Levik ja ohtrus | On väga tavaline vetikaperekond kogu maailmas. | |
Kasvukoht | Esineb nii veekogudes kui ka maismaal: tiikides, lompides, märjal maapinnal, kuni paari sentimeetri sügavusel mullas, puude mahlaniredes, kuid ka sümbioosis selgrootute loomadega ja seentega. Kasvu piiravateks teguriteks on eelkõige soojus, aga ka niiskus ja valgus. | |
Koht ökosüsteemis | Väga tavaline sümbiont samblikes ja selgrootutes loomades: ripsloomad, hüdra, jõekäsn. Tähtsat rolli omab ka õhu ja vee bioloogilise puhastajana ning hapnikutootjana. On veekogudes sageli toiduahela esimeseks lüliks. | |
Kaitse | Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. | |
Kasutamine |
Kiire kasvu tõttu on teadlastele
huvi pakkunud juba 19. sajandist. Temaga viiakse kaasajani
läbi mitmesuguseid taimefüsioloogilisi uurimistöid. Mitmetes
maades omab suurt tähtsust sööda- ja toidutaimena, milleks
teda spetsiaalselt kasvatatakse. Sisaldab rohkesti valku,
kusjuures kõiki asendamatuid aminohappeid, rikkalikult
vitamiine, taimseid rasvhappeid ja süsivesikuid.
On kasutatav ka biopuhastina õhu ja vee saaste
likvideerimisel. Kosmoselendudel on katsetatud nii kiiresti
kasvava toidutaimena kui ka hapnikutootjana. |