Eestikeelne nimi	klorella
Ladinakeelne nimi	Chlorella M.Beijerinck
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub hõimkonda rohevetiktaimed, sugukond Chlorellaceae.
Eluvorm	Üherakuline vetiktaim. Läbimõõt 0,002-0,015 mm.
Väliskuju	Üherakuline kerajas kuni veidi munajas roheline vetikas.
Paljunemine	Paljuneb mittesuguliselt autospooridega. Korraga moodustub ühes rakus 4-16 autospoori. Katseliselt on kindlaks tehtud, et iga rakk paljuneb 1-2 korda päevas.
Levik ja ohtrus	On väga tavaline vetikaperekond kogu maailmas.
Kasvukoht	Esineb nii veekogudes kui ka maismaal: tiikides, lompides, märjal maapinnal, kuni paari sentimeetri sügavusel mullas, puude mahlaniredes, kuid ka sümbioosis selgrootute loomadega ja seentega. Kasvu piiravateks teguriteks on eelkõige soojus, aga ka niiskus ja valgus.
Koht ökosüsteemis	Väga tavaline sümbiont samblikes ja selgrootutes loomades: ripsloomad, hüdra, jõekäsn. Tähtsat rolli omab ka õhu ja vee bioloogilise puhastajana ning hapnikutootjana. On veekogudes sageli toiduahela esimeseks lüliks.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Kiire kasvu tõttu on teadlastele huvi pakkunud juba 19. sajandist. Temaga viiakse kaasajani läbi mitmesuguseid taimefüsioloogilisi uurimistöid. Mitmetes maades omab suurt tähtsust sööda- ja toidutaimena, milleks teda spetsiaalselt kasvatatakse. Sisaldab rohkesti valku, kusjuures kõiki asendamatuid aminohappeid, rikkalikult vitamiine, taimseid rasvhappeid ja süsivesikuid. On kasutatav ka biopuhastina õhu ja vee saaste likvideerimisel. Kosmoselendudel on katsetatud nii kiiresti kasvava toidutaimena kui ka hapnikutootjana.