Erinevad taimeliigid võib jagada seitsmesse hõimkonda: õis- ehk katteseemnetaimed, paljasseemnetaimed, sõnajalgtaimed, sammaltaimed,   rohevetiktaimed, punavetiktaimed ja pruunvetiktaimed. Kolm vetikate hõimkonda ühendatakse tihti üheks vetikate rühmaks, ülejäänud nelja hõimkonna taimi nimetatakse kõrgemateks taimedeks. Õistaimi, paljasseemnetaimi ning sõnajalgtaimi nimetatakse ühiselt ka soontaimedeks, sest neil on soontena eristunud juht- ja tugikude vee ning toitainete transportimiseks. Sõnajalgtaimi koos sammaltaimedega nimetatakse eostaimedeks, sest nad paljunevad eostega.

Eluslooduse evolutsiooni tulemusena Maal arenenud esimesed taimed sarnanesid tõenäoliselt üherakuliste rohevetikatega. Need asustasid veekogusid juba umbes 1,5 miljardit aastat tagasi. Rohevetikad olid ka esimeste maismaataimede eellased, kes arenesid välja ligikaudu 410 - 440 miljonit aastat tagasi.

Millised on taimed?
Taimedes toimub fotosüntees, selle poolest erinevad nad teistest elusorganismidest. Fotosünteesi tulemusena saavad taimed enda elutegevuseks vajalikke orgaanilisi aineid. Sünteesiks kasutavad nad päikeseenergiat ning lähteainetena vett ja süsihappegaasi. Fotosünteesiks vajaliku valgusenergia salvestamine toimub peamiselt taimerakkudes leiduvate klorofüllimolekulide osavõtul. Klorofüll on roheline pigment, mis annab taimedele ka rohelise värvuse.

Enamikul taimedel on iseloomulik rakuehitus. Erinevalt loomarakust on taimerakk ümbritsetud rakukestaga, mille põhiline koostisaine on tselluloos. Lisaks sellele on taimerakkudes ainuomased organellid: tsentraalvakuool ja plastiidid. Viimased jaotatakse kloroplastideks (rohelised), kromoplastideks (kollasest punaseni) ja leukoplastideks (värvitud või valged). Enamikul taimedel on rakud koondunud kudedeks. Nendega võite lähemalt tutvuda taimekudede leheküljel.

Kuidas taimed paljunevad ja arenevad?
Taimed paljunevad sugulisel ja mittesugulisel teel. Sugulises paljunemises osalevad emas- ja isassugurakud, mis valmivad taime generatiivorganites. Mittesuguline paljunemine jaotatakse vegetatiivseks ja eoseliseks. Võrreldes loomadega on vegetatiivne paljunemine taimeriigis enam levinud. See toimub enamasti taime vegetatiivsete organite (juur, vars, leht) või talluse tükikeste abil. Vetikad, sammal- ja sõnajalgtaimed paljunevad eostega.

Taimede individuaalses arengus eristatakse kahte faasi: sugulist (gametofaasi) ja mittesugulist (sporofaasi). Sugulises faasis olev taim (gametofüüt) on haploidsete rakkudega (1n) ja paljuneb suguliselt. Selleks moodustuvad suguorganites mitoosi teel haploidsed sugurakud (gameedid). Mittesugulises faasis olev taim (sporofüüt) on diploidsete (2n) rakkudega ja paljuneb mittesuguliselt. Eostega paljunevate taimede (vetikate, sammal- ja sõnajalgtaimede) sporofüüdil arenevad meioosi tagajärjel haploidsed eosed. Taime individuaalse arengu tulemusena võivad sporofüüt ja gametofüüt paikneda samal isendil. Nii on see näiteks selgelt väljendunud sammaltaimedel. Vetikatel võivad aga sporo- ja gametofüüt esineda erinevate isenditena, mis väliselt on tihti eristamatud. Sõnajalgtaimede gametofüüdiks on eelleht. Õistaimedel ja paljasseemnetaimedel on gametofüüt taandarenenud ja selle moodustavad põhiliselt sugurakud.

Kus taimed kasvavad?
Taimed kasvavad kõikjal, kus on fotosünteesiks piisavalt vajalikke lähteained ja valgusenergiat. Enamik taimeliike asustab maismaad, kuid neid leidub ka ookeanis mitmesaja meetri sügavusel. Taimede asustustihedus on suurim ekvaatori piirkonnas ning väheneb pooluste suunas. Enamik vetikaliike elab veekeskkonnas. Sammal-, sõnajalg-, paljasseemne- ja õistaimede arvukad liigid asustavad aga valdavalt maismaad.

Kui palju on taimeliike?
Erinevaid taimeliike on maailmas väga palju – üle 300 000. Ka Eestis kasvavate taimede arv ei ole täpselt teada – neid avastatakse üha juurde. Arvatakse, et Eestis kasvab ligikaudu 1
450 liiki soontaimi, 550 liiki sammaltaimi ning 2500 liiki vetikaid.

Mis tähtsus on taimedel?
Taimed on organismid, kes fotosünteesi käigus salvestavad päikeseenergiat. Selle arvel sünteesivad nad endale vajalikke orgaanilisi ained, mis on toiduks teistele organismidele. Seetõttu on taimed kõigi toiduahelate esmaseks ja põhiliseks lüliks. Fotosünteesi käigus eraldub atmosfääri hapnik, mis moodustab ka Maad ümbritseva osoonikihi. Hapnik on vajalik enamikule elusorganismidele hingamisprotsessiks.

Taimed (näiteks puud ja põõsad) on teiste organismide elu- ja varjupaigaks. Nende elutegevus paneb aluse mulla kujunemisele. Taimkatte hävimine võib viia mullastiku erosioonile või kõrbestumisele.

Taimedel on oluline seos inimtegevusega. Maad varem asustanud taimedest on moodustunud fossiilsed kütused (nafta, kivisüsi jt.). Inimesed kasutavad taimi toiduks, kütteks, ehitusmaterjaliks, tarbeesemete valmistamiseks, ravimiseks, jne. Looduslikest taimedest on aretatud rohkesti ilu- ja toidutaimede erinevaid sorte.  Taimede mõningate rakendusvaldkondadega võib tutvuda ka söödavate, ravim- ja mürktaimede lehekülgedel.