Humallutsern
(Medicago lupulina)
põldumalad, mailase rohi, neitsi punad, kollane ristikhein

Humallutsern on võrreldes hariliku ja sirplutserniga pisike taim. Tihti võib teda kohata paarikümne sentimeetri laiuse väikese maas lamava puhmikuna. Lamava kasvuviisi tõttu ei kasvatata teda meie põldudelt, erinevalt kahest eelpoolmainitud liigist. Välismaal on teda siiski ka söödataimena kasvatatud. Nimelt on ta väärtuslik kultuuraladel, kus näiteks harilik lutsern või punaseõielised ristikud kasvada ei taha. Humallutserni kasvatamise poolt räägib ka see, et heades tingimustes võib temagi saada kuni poolemeetriliseks. Alati ei pea ta ka mööda maad roomama: vahel võib kohata tõusvate või isegi päris püstiste vartega humallutserni. Toitväärtuselt ei jää ta sugugi maha oma perekonnakaaslastest. On veel üks koht, kus teda väga kõrgelt hinnatakse. Need on looduslikud niidud ja karjamaad. Meil on humallutsern sellistes kohtades üks tavalisemaid pärismaiseid liblikõielisi. Seega ei maksa teda hea söödataimena ära unustada.

Humallutsern ka hea meetaim. Tema õied on küll väikesed ja ei sisalda niipalju magusat nektarit kui suuremate liblikõieliste omad, kuid see-eest on tal õisi palju. Kollastesse humallutserni nuttidesse on koondunud kuni viiskümmend kahvatukollast mõne millimeetri pikkust õit. Need on pisikesed, kuid siiski on neil olemas kõik liblikõieliste õie tunnused: laevuke, tiivad ja puri. Puri on humallutsernil laevukesest ja tiibadest kaks korda pikem. Õisiku sarnasusest humalakäbidega ongi ta saanud nimeks humallutsern.

Õitest arenevad viljad erinevad samuti mõnevõrra teiste lutsernide omadest. Kõigepealt peab ütlema, et need on imeväikesed, vaid mõne millimeetri pikkused. Teiseks on need küll neeru või poolkuu kujuga, kuid üldse mitte keerdunud. Meenutagem, et sirplutsern on keerdunud peaaegu ühe ja harilik lutsern isegi kuni neli ringi ja nende kaunad on vähemalt sentimeetripikkused. Kui humallutserni väike must kaun näppude vahele võtta ja siis luubiga vaadata, siis võib tema pinnal näha omapärast mustrit.

Ka humallutserni juurtel elavad mügarbakterid, kes seovad õhulämmastikku ja muudavad selle teistele taimedele kättesaadavaks. Nii kuulub ka see väikest kasvu taim rohumaade looduslike väetajate hulka.