Kollane karikakar
(Anthemis tinctoria)
harakaninn, karakagara, koldsed ärtsmed, kollane kanapasalill

Kollane karikakar on meil tavalisem kui valge, eriti Põhja-Eestis. Samas paistab valge sagedamini silma. Tegelikult on lugu nii, et valgeks karikakraks peetakse tihtilugu härjasilma, kes on tõelisest kollasest karikarast tavalisem. Kollane karikakar kasvab nagu valgegi enamasti umbrohuna ristiku- ja kesapõldudel. Samuti võime teda näha kruusastel teeservadel ja metsalagendikel, harva ka looduslikel rohumaadel, aasadel. Erinevalt valgest karikakrast ei harune kollase vars kuigi palju, tavaliselt vaid ülemises osas. Ka ei ole kollase karikakra lehed nii karvased. Need on tihedalt lühikeste karvadega kaetud vaid lehe alumisel küljel, lehe ülaküljel võime leida ainult üksikuid karvu. Hõredama karvastuse tõttu on kollase karikakra lehed rohkem tume- kui hallikasrohelised. Kõige tähtsam ja lihtsam eristamistunnus on aga õie värvus: valge karikakar on valge ja kollane on kollane. Kollase karikakra õied on ka valge omadest veidi suuremad.

Nüüd, kus on välja öeldud sõna “õis”, peame tegema kiiresti ühe paranduse. Me nimetasime praegu õieks karikakarde õisikuid. Karikarade õied on tegelikult üpris väikesed ja nad on koondunud palju suuremasse korvõisikusse. Nende õisikud koosnevad kahesugustest õitest. Õisiku keskel on nii valgel kui kollasel karikakral kollased putkõied. Putkõites on olemas nii tolmukad kui emakad ja nii nimetatakse neid mõlemasugulisteks õiteks. Tavaliselt on nad enam-vähem ühesugused või on siis kollase karikakra omad veidi kuldsemad või oranzimad. Õisiku servalt leiame aga pikad lamedad keelõied. Nendes on tolmukad oma algse ülesande kaotanud ja nii nimetatakse neid ühesugulisteks õiteks, emasõiteks. Keelõite värvuses see kahe karikakra erinevus seisnebki. Seemnised, karikakra viljad, valmivad nii putk- kui ka keelõitest.

Kollane karikakar sobib oma kaunite ja arvukate õisikute tõttu väga hästi iluaedadesse. Kuid teda on kasutatud ka ravimtaimena. Kollase karikakra iseloomulik lõhn peletab mitmeid putukaid ja sedagi on vanad eestlased osanud ära kasutada. Ning lõpetuseks, nii erksast ja tumedast kollasest õisikust peab ju ka värvi saama. Ja tõepoolest: kollasest karikakrast saab ilusat sidrunkollast värvainet.