Valge nokkhein
(Rhynchospora alba)

Valget nokkheina tunnevad ilmselt vähesed. Seetõttu pole tal ka rahvapäraseid nimesid. Ta kasvab rabades, kuhu inimese jalg küllaltki harva satub. Niisketel aladel käiakse vaid äärmisel vajadusel, rabas kas jõhvikaid või murakaid korjamas. Kuid kui inimesed käivad marjul, kas nad siis näevad midagi muud peale otsitavate punaste ja kollaste isuäratavate hõrgutiste! Nii on nokkhein jäänud enamasti tundmatuks. See aga ei tähenda, et ta meil harvaesinev taim oleks. Kui järgmine kord rappa lähete, siis püüdke ka nokkhein üles leida.

Nokkhein kasvab peamiselt rabaälvestes ja laukaservadel. Ta on selline taim, kes võib ka otsapidi vees kasvada. Nii võib nokkhein aidata ka mõnel väiksemal laukal kinni kasvada. Sageli on tema kaaslaseks kõige märjemate kasvukohtade turbasamblad. Valge nokkhein kasvab sageli massiliselt koos. Omajagu leidub teda pea kõigis meie suuremates rabades. Näiteks on teda rohkesti Nigula rabas. Vahel kolib nokkhein aga ka rabastuvatesse metsadesse, kus aitab turbakihti suurendada.

Valget nokkheina pole kuigi raske ära tunda. Tal on paarikümne sentimeetri pikkuse varre otsas sentimeetripikkune enam-vähem ümar nupukene. Botaanikud nimetavad seda õisikuks, mis koosneb pähikutest, need omakorda aga õitest. "Nokkhein" on ta seepärast, et tema õite kattelehtedel on pikk terav tipp, mis meenutab veidi linnu nokka.

Sõna "valge" kajastab nokkheina õite värvust. Õigemini on need siiski veidi kollakad ja viljade valmimisel muutuvad päris õlgkollasteks. Kuid igal juhul on need palju heledamad meie teise nokkheina, tumeda nokkheina viljadest. Viimase õied on täitsa pruunid. Tume nokkhein kasvab valgest enamasti kuivematel ja liivasematel kohtadel. Kui valge nokkhein on meie looduses väga tavaline, siis tume nokkhein on hoopis vähem levinud taim ja ta on võetud looduskaitse alla.