Siberi nulg
(Abies sibirica)

Looduslikult ei kasva Eestis ühtegi nulgu, kuid parkides võib neid ilusate okaste tõttu sageli kohata. Kõige tavalisemad meil on siberi ja palsaminulg. Kõige suuremad ja vanemad on aga kõik siberi nulud. Eestisse toodi neid kasvama juba 19. sajandi algul.

Loodust mittetundev inimene võib nulu kuusega segi ajada, sest mõlemal on okkad võrsel ühekaupa. Tegelikult on kahte perekonda, nulge ja kuuske, kerge eristada. Kõigepealt on nulu okkad alati lapikud ja alt enamasti valkjad. Valkjaks teevad okka õhulõhed: pisikesed avad, mille kaudu pääsevad õhk ja vesi okkasse ning sealt välja. Eesti harilikul kuusel on okkad neljakandilised ja vähemärgatavate õhulõhedega. Kuid pargis jalutades võib harva kohata ka samasuguste okastega kuuske. Nüüd peame appi võtma teised tunnused. Kui kusagilt on leida üks kuivanud oks, millelt on okkad varisenud, siis on vahe selge. Kuusel jäävad okastest järgi väikesed teravad kühmukesed, nulu oks jääb aga täiesti siledaks. Põhjus on kuuse ja nulu okaste erinevas kinnitumisviisis. Kõigil meie okaspuudel on erineva kujuga pungad. Nulu pungad on väikesed ja ümarad ning alati on kaetud paksu vaigukorraga. Nii paistavad need heledalt kollakasvalkjad.

Siberi nulgu kasutatakse haljastuses, aga tema kasutusvõimalused on piiratud, sest linna pole teda mõtet istutada. Mürgiste gaaside ja tahma tõttu hakkab nulg kiratsema ega näe hea välja. Puhtama õhuga maapiirkondadesse sobib ta suurepäraselt. Eesti suurimad siberi nulud kasvavad Sangaste mõisa lähedal ja ulatuvad kuni 35 meetrini. Siberi nulgu võib kasutada ka elavmüüri tegemiseks, sest taim laseb end kärpida. Levinud on mitmed siberi nulu iluvormid.

Nulust on muudki kasu. Laialt tuntud on nuluõli. Seda kasutatakse nii tehnikas, parfümeerias kui ka meditsiinis. Temale võlgnevad tänu mitmed metsa lõhna meenutavad lõhnaained, värske õhu lõhna toob tuppa ka lihtsalt avatud nuluõlipudel. Nuluõli valmistatakse puu okastest, mis püsivad puul kauem kui Eesti kodumaiste okaspuude omad, 8-11 aastat. Kuid huvitav on ka nii siberi kui palsaminulu koor. See sisaldab arvukalt vaigumahuteid. Kes ei usu, see mingu puu juurde, otsigu üles mõni muhk tüvel ja vajutagu: sealt väljub kleepuv vaik. Seda vaiku kasutatakse nulupalsami tootmiseks. Vähem kasutamist on leidnud ka nulu kerge puit. Eelkõige tehakse temast paberit. Jõulupuuna tuuakse mõnikord kuuse asemel tuppa nulgi, sagedamini palsami- ja hõbenulgi.