Mügri - täiendav info

Mügri

Liiginimi eesti keeles Mügri

Liiginimi ladina keeles Arvicola amphibius

Rahvapäraseid nimesid Vesirott

Suurus Tüvepikkus 12-23 cm, saba 4-7 cm, kaal 160-180 g.

Levik ja arvukus
Levinud Euraasia põhjaosas Suurbritanniast Kesk-Siberini. Levila lõunapiir jääb Türki. Eestis levinud ja arvukas kõikjal, sh saartel.

Elupaik ja eluviis Poolveelise ja kaevuva eluviisiga. Asustab aeglaselt voolavate jõgede või seisuveekogude lopsaka taimestikuga kaldaalasid või muid niiskeid elupaiku, nt niite. Lääne-Eestis leidub ka rannikualadel, sh roostikes. Talveks liigub puistutesse, põldudele ja aedadesse. Pesa jaoks kaevab kaldasse urge. Põhiliselt aktiivne päeval. Talvel tegutseb lumealustes urgudes. Elab üksikult või väikeste gruppidena.

Toitumine Taimtoiduline. Sööb veetaimede rohelisi osi ja nende juuri, aga ka aedvilju. Talvel võib olla segatoiduline, süües lisaks ka vähesel määral putukaid, limuseid ja väikeseid selgroogseid. Kogub talvevarusid.

Sigimine Sigimisperiood kestab märtsist oktoobrini, selle aja jooksul sünnib 2-3 pesakonda. Tiinus kestab keskmiselt 21 päeva, pesakondades on 2-10 poega.

Kasv ja areng Pojad kaaluvad sündides 10 g, emasloom imetab neid 12 päeva. Poegade eest hoolitsevad mõlemad vanemad. Noorloomad õpivad juba 10-päevaselt ujuma ja täielikult iseseisvuvad umbes 3-nädalaselt. Suguküpseks saavad juba esimesel suvel või pärast talvitumist. Tüüpiline eluiga looduses on umbes pool aastat, maksimaalselt 5 aastat.

Koht ökosüsteemis Saagiks väikekiskjatele ja röövlindudele. Konkureerib elupaikade pärast mingi ja ondatraga. Kõrge arvukuse juures võivad kahjustada põlde ja aedviljapeenraid, kaevates urge ja süües juuri.

Ohustatus ja kaitse Ei kuulu Eestis looduskaitse alla ning üldiselt on soodsas seisundis nii meil kui ka levilal laiemalt. Lääne- ja Lõuna-Euroopas on arvukus vähenenud võõrliikide, nagu mink ja ondatra, leviku laienemise tõttu. Lisaks ohustab neid elupaikade hävimine kuivendamise tagajärjel ja veekogude reostumine.

Liiginimi eesti keeles	Mügri
Liiginimi ladina keeles	Arvicola amphibius
Rahvapäraseid nimesid	Vesirott
Suurus	Tüvepikkus 12-23 cm, saba 4-7 cm, kaal 160-180 g.
Levik ja arvukus	Levinud Euraasia põhjaosas Suurbritanniast Kesk-Siberini. Levila lõunapiir jääb Türki. Eestis levinud ja arvukas kõikjal, sh saartel.
Elupaik ja eluviis	Poolveelise ja kaevuva eluviisiga. Asustab aeglaselt voolavate jõgede või seisuveekogude lopsaka taimestikuga kaldaalasid või muid niiskeid elupaiku, nt niite. Lääne-Eestis leidub ka rannikualadel, sh roostikes. Talveks liigub puistutesse, põldudele ja aedadesse. Pesa jaoks kaevab kaldasse urge. Põhiliselt aktiivne päeval. Talvel tegutseb lumealustes urgudes. Elab üksikult või väikeste gruppidena.
Toitumine	Taimtoiduline. Sööb veetaimede rohelisi osi ja nende juuri, aga ka aedvilju. Talvel võib olla segatoiduline, süües lisaks ka vähesel määral putukaid, limuseid ja väikeseid selgroogseid. Kogub talvevarusid.
Sigimine	Sigimisperiood kestab märtsist oktoobrini, selle aja jooksul sünnib 2-3 pesakonda. Tiinus kestab keskmiselt 21 päeva, pesakondades on 2-10 poega.
Kasv ja areng	Pojad kaaluvad sündides 10 g, emasloom imetab neid 12 päeva. Poegade eest hoolitsevad mõlemad vanemad. Noorloomad õpivad juba 10-päevaselt ujuma ja täielikult iseseisvuvad umbes 3-nädalaselt. Suguküpseks saavad juba esimesel suvel või pärast talvitumist. Tüüpiline eluiga looduses on umbes pool aastat, maksimaalselt 5 aastat.
Koht ökosüsteemis	Saagiks väikekiskjatele ja röövlindudele. Konkureerib elupaikade pärast mingi ja ondatraga. Kõrge arvukuse juures võivad kahjustada põlde ja aedviljapeenraid, kaevates urge ja süües juuri.
Ohustatus ja kaitse	Ei kuulu Eestis looduskaitse alla ning üldiselt on soodsas seisundis nii meil kui ka levilal laiemalt. Lääne- ja Lõuna-Euroopas on arvukus vähenenud võõrliikide, nagu mink ja ondatra, leviku laienemise tõttu. Lisaks ohustab neid elupaikade hävimine kuivendamise tagajärjel ja veekogude reostumine.