Mügri kohta on varem kasutatud ka nimetust
"vesirott", kuid rotiga mügril loomal suurt pistmist ei ole,
kuuludes hoopis hamsterlaste, mitte hiirlaste sugukonda. Niisiis on
tegu uruhiirte lähedase sugulasega. Mügril on hallikaspruun kuni
mustjas karvkate, tömp nina ja hamsterlase kohta küllaltki pikk
saba.
Mügrid on levinud suure maa-alal pea kogu Euraasia
põhjaosas. Ka Eestis on tegu kõikjal leiduva arvuka loomaga. Mügride
seas esineb kaks ökotüüpi, st kaks erineva elupaigaeelistuse ja
eluviisiga populatsiooni. Üks neist on poolveelise eluviisiga ja
asustab üldiselt aeglaselt voolavate jõgede või seisuveekogude
lopsaka taimestikuga kaldaalasid. Lääne-Eestis võivad nad ka
rannikualasid, sh roostikke asustada. Pesa jaoks kaevavad need
mügrid urge kallastesse, vooderdades need rohu ja mudaga. Teine
mügripopulatsioon on rohkem kaevuva eluviisiga ja elutseb erinevaid
niiskeid elupaiku, näites niite. Ka veekogude ääres elavad mügrid
kolivad talveks sageli veest kaugemale, liikudes puistutesse,
põldudele ja aedadesse ning liikudes ringi lumealustes urgudes.
Taimtoidulise loomana on mügri põhitoiduks veetaimede juured ja rohelised osad, aedades ka näiteks juurviljad. Talvisel ajal võib mügri olla segatoiduline, toitudes lisaks juurtele ka vähesel määral limustest, putukatest ja väikestest selgroogsetest. Talveks võib ta koguda varusid. Talvevarusid kogudes või kõrge arvukuse juures võivad mügrid olla aedades ja põldudel suureks nuhtluseks, kuna maa kaevatakse urge täis ja taimede juured näritakse läbi. Aias tegutsevast mügrist annavad aimu madalad mullakuhilad, mis käike kaevates maa peale tekivad. Mõneti sarnanevad need mutimullahunnikutele, kuid pole tavaliselt nii kõrged. Kõige paremini saab muti ja mügri hunnikutel vahet teha avause paiknemise järgi - mügri uru ava paikneb hunniku servas ja laskub maapinda diagonaalselt, mutihunnikul on auk aga keskel ja käik läheb maapinnast sirgelt alla.
Mügridel on pikk sigimisperiood, mis kestab märtsist oktoobrini. Selle aja jooksul on neil 2-3 pesakonda, milles igaühes on 2-10 poega. Tiinus kestab vaid 21 päeva ning pärast sündimist läheb vaid 3 nädalat nende iseseisvumiseni.
Eestis mügrid looduskaitse alla ei kuulu ning üldiselt on soodsas seisundis nii meil kui ka levilal laiemalt. Sageli nähakse mügrisid kui ebameeldivaid aia- ja põllukahjureid. Lääne- ja Lõuna-Euroopas on nende arvukus vähenenud võõrliikide, nagu mink ja ondatra, leviku laienemise tõttu. Lisaks ohustab neid elupaikade hävimine kuivendamise tagajärjel ja veekogude reostumine.