Põhja-nahkhiir - täiendav info

Põhja-nahkhiir

Liiginimi eesti keeles Põhja-nahkhiir

Liiginimi ladina keeles Eptesicus nilssonii

Rahvapäraseid nimesid Nahkhiir, nahknäär, nahklapp, nahklapak, nahkrott (kõikidele nahkhiirtele ühised nimetused).

Suurus Tüvepikkus 48-70 mm, küünarvarre pikkus 47-44 mm, tiibade siruulatus 250-280 mm. Kaal 9-13 g.

Levik ja arvukus Levila ulatub Pratsusmaast ja Norrast kuni Põhja-Jaapanini. Euroopas levinud eelkõige Kesk- ja Põhja-Euroopas. Eestis levinud üle kogu maa, sh saartel, on meie arvukaim nahkhiireliik.

Elupaik ja eluviis Väga erinevates elupaikades, sh inimasulates. Toitumisalad parkides või metsades, lendab lagendikel või puistu servades. Sageli lendab ka hoovides või veekogude ümbruses. Öise aktiivsusega, päevaks varjub. Oktoobrist aprilli-maini on talveunes. Talvitumispaikadeks on erinevad maa-alused ruumid. Üldiselt paikne liik, kuid osa populatsioonist teeb ka lühemaid rändeid.

Toitumine Putuktoiduline. Umbes poole söödud toidust moodustavad erinevad sääselised. Teise poole saagist moodustavad peamiselt ööliblikad ja mardikad.

Sigimine Paarituvad alates hilissuvest parvlemispaikades ning talvitumispaikades. Emasloom viljastub kevadel pärast talveunest ärkamist. Tiinuse ajaks kogunevad poegimiskolooniatesse, kus on 20-50 emaslooma. Järglasi on korraga 1-2, sünnivad juuni lõpus või juuli alguses.

Kasv ja areng Pojad saavad lennuvõimeliseks ja iseseisvuvad 2.-4. elunädalal. Pärast seda poegimiskolooniad lagunevad. Suguküpseks saavad 2. eluaastal.

Ohustatus ja kaitse Kuulub kaitstavate liikide II kategooriasse, kuid on nii meil kui ka levilal laiemalt soodsas seisundis. Sarnaselt teistele nahkhiirtele ohustab neid peamiselt inimtegevus, nt häirimine kolooniates või sobivate varje- ja talvitumispaikade kadumine.

Liiginimi eesti keeles	Põhja-nahkhiir
Liiginimi ladina keeles	Eptesicus nilssonii
Rahvapäraseid nimesid	Nahkhiir, nahknäär, nahklapp, nahklapak, nahkrott (kõikidele nahkhiirtele ühised nimetused).
Suurus	Tüvepikkus 48-70 mm, küünarvarre pikkus 47-44 mm, tiibade siruulatus 250-280 mm. Kaal 9-13 g.
Levik ja arvukus	Levila ulatub Pratsusmaast ja Norrast kuni Põhja-Jaapanini. Euroopas levinud eelkõige Kesk- ja Põhja-Euroopas. Eestis levinud üle kogu maa, sh saartel, on meie arvukaim nahkhiireliik.
Elupaik ja eluviis	Väga erinevates elupaikades, sh inimasulates. Toitumisalad parkides või metsades, lendab lagendikel või puistu servades. Sageli lendab ka hoovides või veekogude ümbruses. Öise aktiivsusega, päevaks varjub. Oktoobrist aprilli-maini on talveunes. Talvitumispaikadeks on erinevad maa-alused ruumid. Üldiselt paikne liik, kuid osa populatsioonist teeb ka lühemaid rändeid.
Toitumine	Putuktoiduline. Umbes poole söödud toidust moodustavad erinevad sääselised. Teise poole saagist moodustavad peamiselt ööliblikad ja mardikad.
Sigimine	Paarituvad alates hilissuvest parvlemispaikades ning talvitumispaikades. Emasloom viljastub kevadel pärast talveunest ärkamist. Tiinuse ajaks kogunevad poegimiskolooniatesse, kus on 20-50 emaslooma. Järglasi on korraga 1-2, sünnivad juuni lõpus või juuli alguses.
Kasv ja areng	Pojad saavad lennuvõimeliseks ja iseseisvuvad 2.-4. elunädalal. Pärast seda poegimiskolooniad lagunevad. Suguküpseks saavad 2. eluaastal.
Ohustatus ja kaitse	Kuulub kaitstavate liikide II kategooriasse, kuid on nii meil kui ka levilal laiemalt soodsas seisundis. Sarnaselt teistele nahkhiirtele ohustab neid peamiselt inimtegevus, nt häirimine kolooniates või sobivate varje- ja talvitumispaikade kadumine.