Põhja-nahkhiir on keskmise suurusega nahkhiir,
kelle karv on seljapoolel tume- või mustjaspruun, kõhupoolel aga
kollakaspruun või beež. Seljal ja kaelapiirkonnas on tavaliselt ka
kollakate tippudega karvu, jättes mulje heledamatest laikudest.
Nägu, kõrvad ja lennunahk on tumepruunid. Tema kõrvad on suhteliselt
lühikesed ning ümara tipuga. Põhja-nahkhiir sarnaneb välimuselt
Eestis mitte nii tavalise hõbe-nahkhiirega - viimaste seljakarvade
tipud on tavaliselt hõbehallid ja kõht heledam.
Nagu põhja-nahkhiire nimigi aimu annab, on tegu põhjapoolse levikuga liigiga. Neid leidub kogu Euraasia põhjaosas ning Euroopas jääb nende leviku lõunapiir Alpide lähedale, põhjapiir aga ulatub Skandinaavia põhjaosani välja. Eestis on tegu kõige tavalisema ja arvukama nahkhiireliigiga, kes elab siin aastaringselt ning asustab lisaks mandrile ka suuremaid saari. Nad asustavad väga erinevaid elupaiku, metsadest kuni mosaiiksete avamaastikeni välja. Sageli leidub neid ka inimasulates, kus nad tänavavalgustite ümber kogunenud putukaid söövad.
Sarnaselt teistele nahkhiirtele on ka
põhja-nahkhiir öise eluviisiga ning kasutab kottpimedas
orienteerumiseks ja toidu leidmiseks kajalokatsiooni - ülikõrgeid
ultrahelihäälitsusi, mis pindadelt tagasi peegeldavad. Peamiselt on
neile toiduks erinevad öösel ringi lendavad putukad. Umbes poole
põhja-nahkhiire toidust moodustavad kahetiivalised putukad, eriti
sääsed. Ülejäänud poole moodustavad peamiselt ööliblikad ja
mardikad.