Harilik siil - täiendav info

Harilik siil

Liiginimi eesti keeles Harilik siil

Liiginimi ladina keeles Erinaceus europaeus

Suurus Tüvepikkus 20-30 cm, saba 1,5-3 cm. Kaal keskmiselt 0,4-1,2 kg, maksimaalselt 2 kg.

Levik Levinud Lääne- ja Põhja-Euroopas, sh Briti saartel. Eestis tavaline liik, on levinud nii mandril kui ka saartel. Üsna arvukas.

Elupaik- ja viis Sageli inimtekkelistes elupaikades, nt parkides ja aedades. Leidub pa lehtpuistutes ja metsaservades. Tegutseb maapinnal hämarikus ja öösel. Ohtu tajudes tõmbub kerra. Talveuni oktoobrist-novembrist kuni märtsi-aprillini. Üksiku eluviisiga, talveund võivad magada väikeste gruppidena.

Toitumine Valdavalt loomtoiduline. Söögiks tuhatjalgsed, putukad ja nende vastsed, vihmaussid, nälkjad, konnad, sisalikud, maod, hiired jne. Mingil määral sööb ka raipeid ja taimset toitu.

Sigimine Jooksuaeg on kohe pärast talveunest ärkamist aprillis. Tiinus kestab 30-40 päeva, suve jooksul on kaks pesakonda - esimene mais ja teine juulis-augustis. Pesakonnas on keskmiselt 5-7 poega.

Areng Sündides kaaluvad pojad 11-25 g. Okkad on väikesed ja pehmed, kuid 2. elupäeval muutuvad jäigaks. Silmad avanevad 2-nädalaselt, pesast väljuvad 3-nädalaselt. Imetamine kestab umbes 1,5 kuud. Suguküpseks saavad pärast esimest talvitumist. Looduses elab keskmiselt umbes 3 aastat, maksimaalne eluiga 10 aastat.

Ohustatus ja kaitse Ei kuulu looduskaitse alla ja on soodsas seisundis. Looduslikud vaenlased on mäger, rebane, nugis ja röövlinnud. Inimteguritest ohustab siile hukkumine teedel.

Liiginimi eesti keeles	Harilik siil
Liiginimi ladina keeles	Erinaceus europaeus
Suurus	Tüvepikkus 20-30 cm, saba 1,5-3 cm. Kaal keskmiselt 0,4-1,2 kg, maksimaalselt 2 kg.
Levik	Levinud Lääne- ja Põhja-Euroopas, sh Briti saartel. Eestis tavaline liik, on levinud nii mandril kui ka saartel. Üsna arvukas.
Elupaik- ja viis	Sageli inimtekkelistes elupaikades, nt parkides ja aedades. Leidub pa lehtpuistutes ja metsaservades. Tegutseb maapinnal hämarikus ja öösel. Ohtu tajudes tõmbub kerra. Talveuni oktoobrist-novembrist kuni märtsi-aprillini. Üksiku eluviisiga, talveund võivad magada väikeste gruppidena.
Toitumine	Valdavalt loomtoiduline. Söögiks tuhatjalgsed, putukad ja nende vastsed, vihmaussid, nälkjad, konnad, sisalikud, maod, hiired jne. Mingil määral sööb ka raipeid ja taimset toitu.
Sigimine	Jooksuaeg on kohe pärast talveunest ärkamist aprillis. Tiinus kestab 30-40 päeva, suve jooksul on kaks pesakonda - esimene mais ja teine juulis-augustis. Pesakonnas on keskmiselt 5-7 poega.
Areng	Sündides kaaluvad pojad 11-25 g. Okkad on väikesed ja pehmed, kuid 2. elupäeval muutuvad jäigaks. Silmad avanevad 2-nädalaselt, pesast väljuvad 3-nädalaselt. Imetamine kestab umbes 1,5 kuud. Suguküpseks saavad pärast esimest talvitumist. Looduses elab keskmiselt umbes 3 aastat, maksimaalne eluiga 10 aastat.
Ohustatus ja kaitse	Ei kuulu looduskaitse alla ja on soodsas seisundis. Looduslikud vaenlased on mäger, rebane, nugis ja röövlinnud. Inimteguritest ohustab siile hukkumine teedel.