| Liiginimi eesti
keeles |
Saarmas |
| Liiginimi
ladina keeles |
Lutra lutra |
| Rahvapäraseid
nimesid |
Udras |
| Suurus |
Tüvepikkus 60-120 cm, saba 35-45 cm,
kaal isastel keskmiselt 10 kg, emastel 7 kg. |
| Levik ja arvukus |
Levinud kõikjal Euroopas, lisaks
mitmel pool Aasias väljaspool kõrbe- ja stepialasid või
mägisemaid piirkonndi. Eestis levinud ning arvukas nii mandril
kui suurematel saartel. |
| Elupaik ja
eluviis |
Poolveelise eluviisiga. Sobivad nii
ojad, kraavid, jõed kui ka järved. Urud on enamasti kaldas ja
urusuu avaneb sageli vee alla. Üksiku eluviisiga. Aktiivne
enamasti öösiti või hämaras. Kodupiirkonnad paiknevad piki
veekogu kaldajoont. Toiduotsingul võib teha 10 km või isegi
pikemaid rändeid. |
| Toitumine |
Loomtoiduline. Põhitoiduks
kahepaiksed ja kalad, vähemal määral pisiimetajad, veelindude
pojad, vähilaadsed, veeputukad ja limused. |
| Sigimine |
Paaritumine toimub varakevadel,
emasloomad poegivad üle 1-2 aasta. Tiinus kestab 61-63 päeva,
ühes pesakonnas on 1-3 poega. |
| Kasv ja areng |
Pojad kaaluvad sündides 130 g.
Imetamine kestab 2 kuud, esimeseks talveks jääb pesakond emaga
kokku. Isasloom poegade eest ei hoolitse, kuid kaitseb
territooriumi. Noorloomad saavad suguküpseks 2. eluaastal.
Tüüpiline eluiga looduses on 4 aastat. |
| Koht
ökosüsteemis |
Looduslikke vaenlasi eriti pole,
talvel võivad neid vahel siiski murda hunt ja ilves. Poegi
võivad murda ka väiksemad kiskjad. Võib elada kopraga samas
elupaigas, kuna nende vahel puudub toidukonkurents. |
| Ohustatus ja
kaitse |
Kuulub
kaitsealuste liikide III kategooriasse, kuid on soodsas
seisundis nii Eestis kui ka levilal laiemalt. Arvukus sõltub
veetasemest. Karmidel talvedel on suremus suurem, kuna
veekogud külmuvad kinni. Saarmaid hukkub aeg-ajalt kaaspüügina
kopraraudades. Inimteguritest on ohuks veel reostus, eluaikade
vähenemine ja veekogude süvendustööd.
|