Niidu-uruhiir - täiendav info

Niidu-uruhiir

Liiginimi eesti keeles Niidu-uruhiir.

Liiginimi ladina keeles Microtus agrestis

Rahvapäraseid nimesid Rohuhiir

Suurus Tüvepikkus 78-135 mm, saba 18-49 mm. Kaal 14-50 g.

Levik ja arvukus
Levinud Pürenee poolsaarest ja Suurbritanniast Siberini. Lõunapiiriks Portugal ja Rumeenia, põhjas ulatub levila tundrateni välja. Eestis arvukas ja levinud üle kogu maa, sh saartel.

Elupaik ja eluviis Asustab niiskeid, kõrge rohuga luhtasid ja niite ning noori metsi. Kaevab urge, kuid võib pesa ehitada ka maa peale. Peamiselt aktiivne öösel, vahel ka päeval. Ujub hästi. Isased on territoriaalsed ja elavad üksikult, emased mitte ja võivad elada mitmekesi koos.

Toitumine Taimtoiduline. Sööb eelkõige taimede rohelisi osi, aga ka erinevaid seemneid ja puukoort.

Sigimine Võib sigida aastaringselt, enamus pesakondi sünnib siiski aprillist septembrini. Aastas tavaliselt 3, maksimaalselt 7 pesakonda. Tiinus kestab 18-20 päeva. Pesakonnas 4-6 poega.

Kasv ja areng Poegade eest hoolitseb emasloom üksi. Imetamine kestab 2 nädalat. Peagi pojad iseseisvuvad ja suguküpseks saavad juba 1-2 kuu vanuselt. Tüüpiline eluiga looduses on alla ühe aasta, vahel elavad kuni 2-aastaseks.

Koht ökosüsteemis Oluline saakobjekt röövlindudele, vähemal määral ka väikekiskjatele ja metssigadele. Kõrge arvukuse korral võib kahjutada vilja ja metsa järelkasvu.

Ohustatus ja kaitse Ei kuulu looduskaitse alla. On kogu levila ulatuses soodsas seisundis ja arvukas liik. Arvatavasti kogu Eesti ja Euroopa arvukaim imetaja.

Liiginimi eesti keeles	Niidu-uruhiir.
Liiginimi ladina keeles	Microtus agrestis
Rahvapäraseid nimesid	Rohuhiir
Suurus	Tüvepikkus 78-135 mm, saba 18-49 mm. Kaal 14-50 g.
Levik ja arvukus	Levinud Pürenee poolsaarest ja Suurbritanniast Siberini. Lõunapiiriks Portugal ja Rumeenia, põhjas ulatub levila tundrateni välja. Eestis arvukas ja levinud üle kogu maa, sh saartel.
Elupaik ja eluviis	Asustab niiskeid, kõrge rohuga luhtasid ja niite ning noori metsi. Kaevab urge, kuid võib pesa ehitada ka maa peale. Peamiselt aktiivne öösel, vahel ka päeval. Ujub hästi. Isased on territoriaalsed ja elavad üksikult, emased mitte ja võivad elada mitmekesi koos.
Toitumine	Taimtoiduline. Sööb eelkõige taimede rohelisi osi, aga ka erinevaid seemneid ja puukoort.
Sigimine	Võib sigida aastaringselt, enamus pesakondi sünnib siiski aprillist septembrini. Aastas tavaliselt 3, maksimaalselt 7 pesakonda. Tiinus kestab 18-20 päeva. Pesakonnas 4-6 poega.
Kasv ja areng	Poegade eest hoolitseb emasloom üksi. Imetamine kestab 2 nädalat. Peagi pojad iseseisvuvad ja suguküpseks saavad juba 1-2 kuu vanuselt. Tüüpiline eluiga looduses on alla ühe aasta, vahel elavad kuni 2-aastaseks.
Koht ökosüsteemis	Oluline saakobjekt röövlindudele, vähemal määral ka väikekiskjatele ja metssigadele. Kõrge arvukuse korral võib kahjutada vilja ja metsa järelkasvu.
Ohustatus ja kaitse	Ei kuulu looduskaitse alla. On kogu levila ulatuses soodsas seisundis ja arvukas liik. Arvatavasti kogu Eesti ja Euroopa arvukaim imetaja.