Põld-uruhiir - täiendav info

Põld-uruhiir

Liiginimi eesti keeles Põld-uruhiir

Liiginimi ladina keeles Microtus arvalis

Rahvapäraseid nimesid Põldhiir, viljahiir, põldrott

Suurus Tüvepikkus 85-128 mm, saba 30-52 mm. Kaal 14-50 g.

Levik ja arvukus
Levinud peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas, idapiir ulatub Kesk-Aasiasse. Eesti asub levila põhjapiiril, kuid liik on siin laialt levinud ja arvukas, sh saartel.

Elupaik ja eluviis Asustab kuivemaid niite, põlde ja looduslikke avamaastikke, tihedaid puistuid väldib. Rajab pesi mõnekümne cm sügavustesse urgudesse. Elab väikeste rühmadena, vahel ka üksikult. Valdavalt tegutseb maapinnal. Aktiivne ööpäev läbi, aga suuremal määral hämarikus või öösel.

Toitumine Valdavalt taimtoiduline, süües rohttaimede rohelisi osi, seemneid, vilju või juuri. Võib süüa puukoort ja vähesel määral ka putukaid. Võib koguda tagavaraks viljateri.

Sigimine Sigimisperiood kestab märtsist oktoobrini, selle aja jooksul tuleb ilmale 3 pesakonda. Tiinus kestab 19-21 päeva ja igas pesakonnas on 2-12 (keskmiselt 5) poega.

Kasv ja areng Pojad kaaluvad sündides 2 grammi, on alguses paljad ja pimedad. Nende eest hoolitsevad mõlemad vanemad. Ema imetab poegi umbes 20 päeva. Suguküpseks saadakse juba 50-60 päeva vanuselt, osad emased veelgi varem. Keskmine eluiga looduses on vaid 4-5 kuud, üle talve elavad valdavalt aasta viimase pesakonna pojad.

Koht ökosüsteemis Oluline toiduahela lüli, kellest toituvad erinevad röövlinnud, väikekiskjad ja metssiga. Võib olla põllumajanduskahjur.

Ohustatus ja kaitse Ei kuulu Eestis looduskaitse alla ja on nii meil kui ka levilal laiemalt soodsas seisundis.

Liiginimi eesti keeles	Põld-uruhiir
Liiginimi ladina keeles	Microtus arvalis
Rahvapäraseid nimesid	Põldhiir, viljahiir, põldrott
Suurus	Tüvepikkus 85-128 mm, saba 30-52 mm. Kaal 14-50 g.
Levik ja arvukus	Levinud peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas, idapiir ulatub Kesk-Aasiasse. Eesti asub levila põhjapiiril, kuid liik on siin laialt levinud ja arvukas, sh saartel.
Elupaik ja eluviis	Asustab kuivemaid niite, põlde ja looduslikke avamaastikke, tihedaid puistuid väldib. Rajab pesi mõnekümne cm sügavustesse urgudesse. Elab väikeste rühmadena, vahel ka üksikult. Valdavalt tegutseb maapinnal. Aktiivne ööpäev läbi, aga suuremal määral hämarikus või öösel.
Toitumine	Valdavalt taimtoiduline, süües rohttaimede rohelisi osi, seemneid, vilju või juuri. Võib süüa puukoort ja vähesel määral ka putukaid. Võib koguda tagavaraks viljateri.
Sigimine	Sigimisperiood kestab märtsist oktoobrini, selle aja jooksul tuleb ilmale 3 pesakonda. Tiinus kestab 19-21 päeva ja igas pesakonnas on 2-12 (keskmiselt 5) poega.
Kasv ja areng	Pojad kaaluvad sündides 2 grammi, on alguses paljad ja pimedad. Nende eest hoolitsevad mõlemad vanemad. Ema imetab poegi umbes 20 päeva. Suguküpseks saadakse juba 50-60 päeva vanuselt, osad emased veelgi varem. Keskmine eluiga looduses on vaid 4-5 kuud, üle talve elavad valdavalt aasta viimase pesakonna pojad.
Koht ökosüsteemis	Oluline toiduahela lüli, kellest toituvad erinevad röövlinnud, väikekiskjad ja metssiga. Võib olla põllumajanduskahjur.
Ohustatus ja kaitse	Ei kuulu Eestis looduskaitse alla ja on nii meil kui ka levilal laiemalt soodsas seisundis.