| Liiginimi eesti
keeles |
Nirk |
| Liiginimi
ladina keeles |
Mustela nivalis
|
| Suurus |
Tüvepikkus 11-26 cm. Kaal 60-100.
Isased on emastest suuremad. |
Levik ja
arvukus
|
Levinud kogu
põhjapoolkera metsavööndis, st Põhja-Ameerika ja Euraasia
põhjaosas. Eestis kõikjal levinud, kuid vähearvukas.
|
| Elupaik ja
eluviis |
Elab kõikjal, kus
on piisavalt varjevõimalusi ja toitu - metsades,
põllumajandusmaastikel, veekogude ning hoonete läheduses.
Pesad urgudes, kivivaredes või puuriitades ning vooderdatakse
saakloomade karvadega. Üksiku eluviisiga, aktiivne kogu
ööpäeva vältel.
|
| Toitumine |
Toitub peamiselt
pisinärilistest, eriti uruhiirtest. Sööb ka selgrootuid ning
murrab linde. Võib koguda varusid.
|
| Sigimine |
Toidurohkuse
korral sigib 2 korda aastas - veebruaris-märtsis ja
mais-juunis. Tiinus kestab 34-37 päeva, esimene pesakond
sünnib aprillis-mais ja teine juulis-augustis. Pesakonnas on
3-7 poega.
|
| Kasv ja areng |
Pojad on sündides
pimedad ja abitud ja kaaluvad vaid paar grammi. Silmad
avanevad umbes ühe kuu vanuselt, siis toimub ka võõrdumine
emapiimast. Õpivad ise saaki surmama umbes 2-kuuselt, pesakond
laguneb hiljemalt 3-kuuselt. Suguküpsus võib saabuda juba
samal sügisel. Tüüpiline eluiga looduses on 2 aastat,
maksimaalne eluiga 7-8 aastat.
|
| Koht ökosüsteemis |
Looduslikeks vaenlasteks on kõik suuremad kiskjad: kärp,
tuhkur, rebane, röövlinnud. |
| Ohustatus ja kaitse |
Ei kuulu
looduskaitse alla. On nii Eestis kui maailma mastaabis soodsas
seisundis olev liik.
|