Nirk on maailma kõige väiksem kiskja. Ta on kõigest paarikümne sentimeetri pikkune ja sellestki moodustab peaaegu poole saba. Suvel on ta selja poolt punakaspruun, kõhu poolt aga valge. Üleminek nende värvide vahel on sujuvam kui kärbil. Kärbist eristab teda veel see, et kui kärbil on alati sabaots must, siis nirgil ei ole. Talvel on ta seega üleni valge.
Nirk on levinud kõikjal üle põhjapoolkera, puududes ainult kõige põhja- ja lõunapoolsematel aladel. Elab ta kõikjal kus on tema peamist toiduobjekti hiiri ja puudub kärp, kes nirgi välja tõrjub.
Hiiri kütib nirk nende urgudest, kus ta tänu oma väikesele kogule ja paindlikkusele lahedalt tegutseda saab. Sageli kasutab ta nende urge ka elukohana. Sööb ta ka muid elusolendeid: linde, mune, putukaid, vihmausse jne. Toidukülluse perioodil kogub ta toitu tagavaraks.
Kindlat jooksuaega nirgil nähtavasti ei ole, kuna tiineid emasloomi on leitud kõigil aastaaegadel. Tiinus kestab umbes viis nädalat. Peale seda sünnitab emasloom 3 7 (harva kuni 12) poega. Tavaliselt poegivad nirgid mitu korda suve jooksul. Pojad on kuu aega pimedad. Imetatakse neid poolteist kuud. 3 4 kuu vanuselt saavad pojad iseseisvaks. Elavad nirgid tavaliselt 4 6, erandlikult kuni 8 aasta vanuseks.
Vaenlasteks on nirgile kõik suuremad kiskjad ja röövlinnud.