Brandti lendlane - täiendav info

Tõmmulendlane

Liiginimi eesti keeles Tõmmulendlane (varem ka Brandti lendlane ja metsalendlane)

Liiginimi ladina keeles Myotis brandti

Rahvapäraseid nimesid Nahkhiir, nahknäär, nahklapp, nahklapak, nahkrott (kõikidele nahkhiirtele ühised nimetused).

Suurus Tüvepikkus 37-51 mm, küünarvarre pikkus 33-38 mm, tiibade siruulatus 190-250 mm. Kaal 5-7 g.

Levik Eestis ja maailmas Levila ulatub Ida-Prantsusmaast Lääne-Siberini. Põhja-lõuna suunas on levinud Kesk-Rootsist Kreekani, eraldiseisev asurkond on Kaukaasias. Eestis hajusalt levinud, kuid suhteliselt tavaline liik.

Elupaik ja eluviis
Elupaigad seotud metsade ja veekogudega. Esineb nii sega-, okas- kui ka lehtmetsades, toiduotsingutel tiirutab puistu servas. Öise eluviisiga. Talvitub maa-alustes paikades, nt kaevanduskäikudes, mõisakeldrites jne. Talveuni septembrist-oktoobrist kuni aprilli-maini.

Toitumine Saakputukateks peamiselt ööliblikad, kahetiivalised ja ämblikud. Ei pruugi toituda vaid lennult, suudab ka pindadelt saaki noppida.

Sigimine Paaritutakse sügisel parvlemis- ja talvel talvituspaikades. Emane viljastub kevadel pärast talveunest ärkamist. Tiinuse ja poegade kasvatamise ajaks kogunevad emased poegimiskolooniatesse - puuõõntesse või metsalähedastesse hoonetesse. See toimub maikuus. Järglased sünnivad juunis või juuli alguses, neid on tavaliselt 1.

Kasv ja areng Pojad lennuvõimestuvad ja iseseisvuvad 3-4-nädalaselt, pärast seda kolooniad hajuvad. Suguküpseks saavad 2. eluaastal. Looduses elavad tavaliselt umbes 10-aastaseks, kuid eluiga võib ulatuda ka 20-ni.

Ohustatus ja kaitse Kuulub kaitsealuste liikide II kategooriasse, aga on nii Eesti punase nimestiku kui ka rahvusvaheliste hinnangute järgi soodsas seisundis. Ohuteguriteks on poegimis- ja talvitumiskolooniate häirimine, samuti talvituspaikade hävimine.

Liiginimi eesti keeles	Tõmmulendlane (varem ka Brandti lendlane ja metsalendlane)
Liiginimi ladina keeles	Myotis brandti
Rahvapäraseid nimesid	Nahkhiir, nahknäär, nahklapp, nahklapak, nahkrott (kõikidele nahkhiirtele ühised nimetused).
Suurus	Tüvepikkus 37-51 mm, küünarvarre pikkus 33-38 mm, tiibade siruulatus 190-250 mm. Kaal 5-7 g.
Levik Eestis ja maailmas	Levila ulatub Ida-Prantsusmaast Lääne-Siberini. Põhja-lõuna suunas on levinud Kesk-Rootsist Kreekani, eraldiseisev asurkond on Kaukaasias. Eestis hajusalt levinud, kuid suhteliselt tavaline liik.
Elupaik ja eluviis	Elupaigad seotud metsade ja veekogudega. Esineb nii sega-, okas- kui ka lehtmetsades, toiduotsingutel tiirutab puistu servas. Öise eluviisiga. Talvitub maa-alustes paikades, nt kaevanduskäikudes, mõisakeldrites jne. Talveuni septembrist-oktoobrist kuni aprilli-maini.
Toitumine	Saakputukateks peamiselt ööliblikad, kahetiivalised ja ämblikud. Ei pruugi toituda vaid lennult, suudab ka pindadelt saaki noppida.
Sigimine	Paaritutakse sügisel parvlemis- ja talvel talvituspaikades. Emane viljastub kevadel pärast talveunest ärkamist. Tiinuse ja poegade kasvatamise ajaks kogunevad emased poegimiskolooniatesse - puuõõntesse või metsalähedastesse hoonetesse. See toimub maikuus. Järglased sünnivad juunis või juuli alguses, neid on tavaliselt 1.
Kasv ja areng	Pojad lennuvõimestuvad ja iseseisvuvad 3-4-nädalaselt, pärast seda kolooniad hajuvad. Suguküpseks saavad 2. eluaastal. Looduses elavad tavaliselt umbes 10-aastaseks, kuid eluiga võib ulatuda ka 20-ni.
Ohustatus ja kaitse	Kuulub kaitsealuste liikide II kategooriasse, aga on nii Eesti punase nimestiku kui ka rahvusvaheliste hinnangute järgi soodsas seisundis. Ohuteguriteks on poegimis- ja talvitumiskolooniate häirimine, samuti talvituspaikade hävimine.