Tiigilendlane

Liiginimi eesti keeles Tiigilendlane
Liiginimi ladina keeles Myotis dasycneme (Boie)
Rahvapäraseid nimesid Nahkhiir, nahknäär, nahklapp, nahklapak, nahkrott (kõikidele nahkhiirtele ühised nimetused), tiigi-nahkhiir.
Kehamõõtmed Tüvepikkus 51-73 mm, küünarvarre pikkus 43-49 mm.
Kehamass 10,5-28,5 g.
Levik Eestis ja maailmas Tiigilendlase levila kulgeb kitsa vööndina 47. ja 60. laiuskraadi vahel Põhja-Prantsusmaast, Belgiast ja Hollandist Jenissei jõeni. Eestis on leitud nii mandrilt kui Saaremaalt, arvukamalt on levinud Tallinna ümbruses.
Arvukus Eestis On võrdlemisi haruldane, arvukus on väike ning kohatakse vaid üksikisendeid, ka üksikuid kolooniaid.
Elupaik ja -viis Tiigilendlase elupaikadeks on puude ja lagendikega vahelduvad veekogude-äärsed alad. On öise eluviisiga ja elab tihti kolooniatena. Päevasteks varjepaikadeks on vanemate majade katusealused ja seinapraod, ka puuõõnsused. Öösel otsib toitu lennates aeglase vooluga või seisva veega veekogude kohal. Talve veedab peamiselt suuremates tehiskoobastes talveunes, mis kestab septembrist aprillini. Talvituskolooniatesse võib kuuluda sadu isendeid. Sobivaim temperatuur talvitumiseks on 2-7 ° C.
Toitumine Tiigilendlased toituvad väiksematest putukatest, peamiselt sääskedest ja kihulastest.
Sigimine Paaritumine võib toimuda kogu talve jooksul. Mai lõpus koonduvad emasloomad kokku ja moodustavad poegimiskolooniaid, mis sageli asub kirikute katusealustes ja kuhu kuulub kümneid kuni sadu isendeid. Juuli lõpuks või augusti alguseks kolooniad lagunevad. Isased elutsevad kogu suve üksikult või väiksemate rühmadena, poegimiskolooniast lahus.
Areng Juuni keskel sünnitab tiigilendlane 1 poja, keda ema esialgu oma külge klammerdununa kaasas kannab, hiljem jäetakse poeg toiduotsimise ajaks varjepaika. Areng on kiire, 1 kuu vanuselt on pojad sama suured kui täiskasvanud ja oskavad juba lennata. Suguküpseks saab 1-2 aasta vanusena. Vanim tiigilendlane on meil elanud 20,5 aastaseks.
Koht ökosüsteemis Looduslikke vaenlasi röövloomade näol ei ole. Poegimiskolooniaid võivad rüüstata kassid.
Ohustatus ja kaitse Kuulub kaitsealuste liikide II kategooriasse. Ohustavates faktoriteks on üldine linnastumine ja sellest tulenev elu- ja varjepaikade hävimine, ka nahkhiirte häirimine ja kemikaalide kasutamine putukatõrjes. Nahkhiirte kaitsele saab kaasa aidata sobivate varjekastide ülesseadmisega.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti imetajate süstemaatiline nimestik
2. Otsi liiginime järgi:
3. Siinkäsitletavate imetajate liiginimekiri