Tiigilendlane - täiendav info

Tiigilendlane

Liiginimi eesti keeles Tiigilendlane

Liiginimi ladina keeles Myotis dasycneme

Rahvapäraseid nimesid Nahkhiir, nahknäär, nahklapp, nahklapak, nahkrott (kõikidele nahkhiirtele ühised nimetused), tiigi-nahkhiir.

Suurus Tüvepikkus 55-67 mm, küünarvarre pikkus 43-49 mm, tiibade siruulatus 200-320 mm. Kaal 13-18 g.

Levik ja arvukus
Levinud kitsa vööndina Madalmaadest Kesk-Siberini. Eesti jääb levila põhjapiirile, lõunapoolseimad leiualad on isoleeritud asurkonnas Serbias. Eestis paiguti levinud ja suhteliselt arvukas liik.

Elupaik ja eluviis Elutseb veekoguderohketes piirkondades. Võib lisaks veekogudele saaki püüda ka niitude ja roostike kohal või metsaservades. Öise aktiivsusega, päevaks varjub hoonetesse või puuõõntesse. Septembrist-oktoobrist aprilli-maini on talveunes. Talvituspaikadena kasutab maa-aluseid ruume.

Toitumine Putuktoiduline, peamiselt toitub veega seotud putukatest, keda võib haarata ka otse veepinnalt. Põhiosa saagist moodustavad ehmestiivalised ja sääsed, samuti mardikalised ja ööliblikad.

Sigimine Paaritumine algab augusti keskpaigast. Selleks meelitavad isased emaseid spetsiaalsetesse varjepaikadesse. Paaritumine võib toimuda ka sügisel parvlemispaikades või talvel talvitumispaikades. Emasloom viljastub alles kevadel pärast talveunest ärkamist. Tiinuse ja poegade kasvatamise ajaks kogunetakse poegimiskolooniatesse, mis paiknevad hoonete katusealustes ja seinapragudes.

Areng Juuni keskpaigast juuli alguseni sünnivad järglased, tavaliselt on korraga 1 poeg. 4 nädala vanuselt noorloomad lennuvõimestuvad ja iseseisvuvad, pärast seda poegimiskolooniad hajuvad. Suguküpseks saavad 2. eluaastal. Võivad elada kuni 20 aastat vanaks.

Koht ökosüsteemis Looduslikke vaenlasi röövloomade näol ei ole.

Ohustatus ja kaitse Kuulub kaitsealuste liikide II kategooriasse. Baltimaad on üheks levila tuumikalaks ja Eestis on liik soodsas seisundis, kogu asurkond laiemalt aga ohulähedane. Ohustavateks teguriteks on sobivate elupaikade kadu, reostus ja häirimine talvituspaikades või pesitsuskolooniates.

Liiginimi eesti keeles	Tiigilendlane
Liiginimi ladina keeles	Myotis dasycneme
Rahvapäraseid nimesid	Nahkhiir, nahknäär, nahklapp, nahklapak, nahkrott (kõikidele nahkhiirtele ühised nimetused), tiigi-nahkhiir.
Suurus	Tüvepikkus 55-67 mm, küünarvarre pikkus 43-49 mm, tiibade siruulatus 200-320 mm. Kaal 13-18 g.
Levik ja arvukus	Levinud kitsa vööndina Madalmaadest Kesk-Siberini. Eesti jääb levila põhjapiirile, lõunapoolseimad leiualad on isoleeritud asurkonnas Serbias. Eestis paiguti levinud ja suhteliselt arvukas liik.
Elupaik ja eluviis	Elutseb veekoguderohketes piirkondades. Võib lisaks veekogudele saaki püüda ka niitude ja roostike kohal või metsaservades. Öise aktiivsusega, päevaks varjub hoonetesse või puuõõntesse. Septembrist-oktoobrist aprilli-maini on talveunes. Talvituspaikadena kasutab maa-aluseid ruume.
Toitumine	Putuktoiduline, peamiselt toitub veega seotud putukatest, keda võib haarata ka otse veepinnalt. Põhiosa saagist moodustavad ehmestiivalised ja sääsed, samuti mardikalised ja ööliblikad.
Sigimine	Paaritumine algab augusti keskpaigast. Selleks meelitavad isased emaseid spetsiaalsetesse varjepaikadesse. Paaritumine võib toimuda ka sügisel parvlemispaikades või talvel talvitumispaikades. Emasloom viljastub alles kevadel pärast talveunest ärkamist. Tiinuse ja poegade kasvatamise ajaks kogunetakse poegimiskolooniatesse, mis paiknevad hoonete katusealustes ja seinapragudes.
Areng	Juuni keskpaigast juuli alguseni sünnivad järglased, tavaliselt on korraga 1 poeg. 4 nädala vanuselt noorloomad lennuvõimestuvad ja iseseisvuvad, pärast seda poegimiskolooniad hajuvad. Suguküpseks saavad 2. eluaastal. Võivad elada kuni 20 aastat vanaks.
Koht ökosüsteemis	Looduslikke vaenlasi röövloomade näol ei ole.
Ohustatus ja kaitse	Kuulub kaitsealuste liikide II kategooriasse. Baltimaad on üheks levila tuumikalaks ja Eestis on liik soodsas seisundis, kogu asurkond laiemalt aga ohulähedane. Ohustavateks teguriteks on sobivate elupaikade kadu, reostus ja häirimine talvituspaikades või pesitsuskolooniates.