Veelendlane - täiendav info

Veelendlane

Liiginimi eesti keeles Veelendlane

Liiginimi ladina keeles Myotis daubentonii

Rahvapäraseid nimesid Nahkhiir, nahknäär, nahklapp, nahklapak, nahkrott (kõikidele nahkhiirtele ühised nimetused), vee-nahkhiir.

Suurus Tüvepikkus 45-55 mm, küünarvarre pikkus 33-42 mm, tiibade siruulatus 230-275 mm. Kaal 6-10 g.

Levik ja arvukus
Levinud pea kõikjal Euroopas kuni Uuraliteni, puududes Skandinaavia keskosast põhja pool ja mõningates Vahemere äärsetes piirkondades. Eestis on tegu levinud ja arvuka liigiga, keda leidub ka suurematel saartel.

Elupaik ja eluviis Elutseb veekogude lähedastes puistutes. Eelistab varjulisi, tasase vooluga või seisvaid veekogusid, suuri avatud alasid väldib. Toiduotsingutel võib lennata ka metsaservas, mööda hekkide või alleede servi. Öise aktiivsusega, päeval varjub puuõõntesse, harvem hoonetesse. Septembrist-oktoobrist aprilli-maini on talveunes, selle veedab maa-alustes ruumides.

Toitumine Putuktoiduline. Põhitoiduks veekogudega seotud putukad, eriti erinevad sääsed.

Sigimine Paaritumine toimub suve lõpus ja sügisel parvlemispaikades ning talvel talvitumispaikades. Emasloomad viljastuvad alles kevadel pärast talveunest ärkamist. Tiinuse ja poegimise ajaks kogunevad nad poegimiskolooniatesse, kus on tavaliselt 20-50 isendit.

Kasv ja areng Juuni lõpus või juuli alguses sünnivad pojad, keda on tavaliselt korraga 1. Juba 3-4 nädala vanuselt pojad lennuvõimestuvad ja iseseisvuvad. Suguküpseks võivad saada juba 1. sügisel. Tüüpiline eluiga on 4-5 aastat, maksimaalselt võivad elada 22-aastaseks.

Koht ökosüsteemis Looduslikke vaenlasi röövloomade näol ei ole.

Ohustatus ja kaitse Kuulub kaitsealuste liikide II kategooriasse, kuid on soodsas seisundis nii meil kui ka levilal laiemalt. Ohustavates faktoriteks on üldine linnastumine ja sellest tulenev elu- ja varjepaikade hävimine, samuti sobivate talvitumispaikade kadumine ja häirimine.

Liiginimi eesti keeles	Veelendlane
Liiginimi ladina keeles	Myotis daubentonii
Rahvapäraseid nimesid	Nahkhiir, nahknäär, nahklapp, nahklapak, nahkrott (kõikidele nahkhiirtele ühised nimetused), vee-nahkhiir.
Suurus	Tüvepikkus 45-55 mm, küünarvarre pikkus 33-42 mm, tiibade siruulatus 230-275 mm. Kaal 6-10 g.
Levik ja arvukus	Levinud pea kõikjal Euroopas kuni Uuraliteni, puududes Skandinaavia keskosast põhja pool ja mõningates Vahemere äärsetes piirkondades. Eestis on tegu levinud ja arvuka liigiga, keda leidub ka suurematel saartel.
Elupaik ja eluviis	Elutseb veekogude lähedastes puistutes. Eelistab varjulisi, tasase vooluga või seisvaid veekogusid, suuri avatud alasid väldib. Toiduotsingutel võib lennata ka metsaservas, mööda hekkide või alleede servi. Öise aktiivsusega, päeval varjub puuõõntesse, harvem hoonetesse. Septembrist-oktoobrist aprilli-maini on talveunes, selle veedab maa-alustes ruumides.
Toitumine	Putuktoiduline. Põhitoiduks veekogudega seotud putukad, eriti erinevad sääsed.
Sigimine	Paaritumine toimub suve lõpus ja sügisel parvlemispaikades ning talvel talvitumispaikades. Emasloomad viljastuvad alles kevadel pärast talveunest ärkamist. Tiinuse ja poegimise ajaks kogunevad nad poegimiskolooniatesse, kus on tavaliselt 20-50 isendit.
Kasv ja areng	Juuni lõpus või juuli alguses sünnivad pojad, keda on tavaliselt korraga 1. Juba 3-4 nädala vanuselt pojad lennuvõimestuvad ja iseseisvuvad. Suguküpseks võivad saada juba 1. sügisel. Tüüpiline eluiga on 4-5 aastat, maksimaalselt võivad elada 22-aastaseks.
Koht ökosüsteemis	Looduslikke vaenlasi röövloomade näol ei ole.
Ohustatus ja kaitse	Kuulub kaitsealuste liikide II kategooriasse, kuid on soodsas seisundis nii meil kui ka levilal laiemalt. Ohustavates faktoriteks on üldine linnastumine ja sellest tulenev elu- ja varjepaikade hävimine, samuti sobivate talvitumispaikade kadumine ja häirimine.