| Liiginimi eesti
keeles |
Habelendlane. |
| Liiginimi
ladina keeles |
Myotis
mystacinus
|
| Rahvapäraseid
nimesid |
Nahkhiir,
nahknäär, nahklapp, nahklapak, nahkrott (kõikidele
nahkhiirtele ühised nimetused), habekas nahkhiir. |
| Suurus |
Tüvepikkus
35-48 mm, küünarvarre pikkus 32-36 mm, tiibade siruulatus
190-225 mm. Kaal 4-7 g.
|
| Levik Eestis ja
maailmas |
Levila ulatub
Hispaaniast ja Iirimaast Uuraliteni, põhjapiiriks Lõuna-Soome.
Balti riikides on leiukohti vähe ja hajusalt. Eestis üsna
harva kohatav liik, suurem osa leide pärineb Hiiumaalt.
|
| Elupaik ja
eluviis |
Asustavad väga
eriilmelisi biotoope, sh avatud ja poolavatud elupaiku, milles
esineb teatud määral puid. Võib esineda väikeasulate või
veekogude läheduses. Eestis leitud eelkõige rannikulähedastelt
või metsarohketelt aladelt. Öise eluviisiga, päevaks varjub.
Talveuni möödub mahajäetud kaevanduskäikudes, kaitserajatistes
ja mõisakeldrites. |
| Toitumine |
Suurema osa toidust moodustavad
erinevad sääsklased. Peale lendavate putukate võib süüa ämblikke
ja putukavastseid. |
| Sigimine |
Paarituvad sügisel
isasloomade varjepaikades ja parvlemispaikades, talvel ka
talvituspaigas. Emane viljastub kevadel pärast talveunest
ärkamist. Tiinuse ja poegade kasvatamise ajaks kogunevad
emased kolooniasse. Järglased sünnivad juuni teises pooles või
juuli alguses, neid on tavaliselt 1, harva 2.
|
Kasv ja areng
|
Umbes 4 nädala
vanuselt saab poeg lennuvõimeliseks ja iseseisvub, pärast mida
poegimiskoloonia hajub. Suguküpsus võib saabuda juba samal
sügisel.
|
| Ohustatus ja
kaitse |
Kuulub II
kaitsekategooriasse. On Eestis väikese arvukuse ja samas
väheste teadmiste tõttu hinnatud ohulähedaseks liigiks.
|