| Liiginimi eesti
keeles |
Vesimutt |
| Liiginimi
ladina keeles |
Neomys fodiens
|
| Suurus |
Tüvepikkus 63-96 mm, saba 47-82 mm.
Kaal 8-23 g. |
Levik ja
arvukus
|
Levinud üle kogu Euroopa, v.a osades
Vahemereäärsetes piirkondades ja Iirimaal. Aasias ulatub levila
Mongooliani. Eestis kõikjal levinud ja arvukas, sh saartel. |
| Elupaik ja
eluviis |
Poolveelise eluviisiga. Asustab
mageveekogude kaldaalasid, niiskeid niite ja metsi. Rajab
kaldasse ulatuslikke tunnelisüsteeme, kuhu rajab pesakambri,
vooderdades selle taimse materjaliga. Üksiku eluviisiga,
tugevalt territoriaalne. |
| Toitumine |
Loomtoiduline. Sööb peamiselt vees
elavaid, aga ka maas liikuvaid putukaid, tigusid, karpe ning
väikeseid kahepaikseid ja kalu. Suuremõõtmelised saakloomad
halvab oma mürgise süljega. |
| Sigimine |
Sigimisperiood kestab aprillist
septembrini, selle aja jooksul sünnib 2 või enam pesakonda.
Tiinus kestab 14-21 päeva, igas pesakonnas on 3-15 poega. |
| Kasv ja areng |
Pojad kaaluvad sündides vaid 1 g, on
paljad ja pimedad. Nende eest hoolitseb emasloom üksi. Imetamine
kestab umbes 27-28 päeva ning pesakond laguneb umbes 40 päeva
vanuselt. Suguküpsus saabub pärast esimest talve. Tüüpiline
eluiga on kuni 1,5 aastat. |
| Koht
ökosüsteemis |
On saagiks paljudele väikekiskjatele
ja röövlindudele. |
| Ohustatus ja
kaitse |
Ei kuulu Eestis looduskaitse alla
ning on soodsas seisundis nii siin kui ka mujal levila piires.
Üheks ohuteguriks peetakse märgalade kuivendamist, samuti
veekogude reostust. |