Vesimutt on pisike, karihiire suurune, sametise karvaga loom. Karvastik on tal seljal ja külgedel must, kõhupoolel aga valge või hallikas ning väga harva on nad üleni musta värvi.
Vesimutid on väga laialt levinud, elades Lääne-Euroopast Kaug-Idani ning Põhja-Jäämere rannikust Kaspia mereni.
Elavad nad veekogude kallastel. Vesimutid on head ujujad ja sukeldujad. Oma toidugi hangivad nad veest. Vesimutt on rööveluviisiline pisiimetaja, kes sööb kõike millest jõud üle käib: vihmausse, putukaid, pisinäriliste poegi, konnakulleseid jt. Ööpäeva jooksul sööb ta ära samapalju toitu kui ise kaalub või natukene rohkem. Nälga võib surra juba paaripäevase nälgimise tagajärjel.
Tiinus kestab neil 25 päeva. Poegivad üks kuni kolm korda suve jooksul. Tavaliselt on pesakonnas 5-6 (vahel ka 4-11) poega. Pojad sünnivad paljaste ja pimedatena. Silmad avanevad 15. elupäeval. Imetamine kestab kuu aega. 1,5 kuni 2 kuu vanuselt alustavad pojad iseseisvat elu. Suguküpseks saavad nad järgmisel suvel. Elavad nad keskmiselt poolteist kuni kaks aastat (piirvanuseks on 19 a.).