Vesimutt

Vesimutt on pisike putuktoiduliste seltsi, karihiirlaste sugukonda kuuluv imetaja. Sarnaselt oma lähisugulastele on ka tema tillukest kasvu ja omab terava otsaga kärssa. Erinevaks teeb vesimuti aga see, et nagu nimigi ütleb, on tegu poolveelise eluviisiga loomaga. Vesimutil on vees ja selle läheduses elamiseks mitmeid erilisi kohastumusi. Tema seljapoolel mustjas ja kõhupoolel valkjas karv on sametine nagu mutil ja lisaks ka vetthülgav. Kui vesimutt sukeldub, jäävad tema karvkattesse väikesed õhumullid, mis aitavad tal paremini ujuda. Pikemalt vee all viibides peab ta siiski käppadega mõnest põhja kinnitunud objektist haarama. Vesimuti saba alakülge katavad spetsiaalsed harjase moodi karvad, mis toimivad ujudes tüürina. Ka tagakäppade külgedel ja varvaste vahel on harjased, mis ujunahkade kombel lestana toimivad.

Kuigi vesimuttidest on vähesed inimesed midagi kuulnud, on tegu täiesti tavalise ja arvuka loomakesega Eestis ja ka Euroopas laiemalt. Nad asustavad peamiselt mageveekogude kaldaalasid, niiskeid niite või metsi. Ajutiselt võivad nad veekogudest mitme kilomeetri kaugusele liikuda, kuid peamiselt hoiduvad siiski oma kodupiirkonda, mis hõlmab umbes paarisada meetrit veekogu kaldaalast. Kaldasse rajavad nad ulatuslikke tunnelisüsteeme, kus asub ka pesakamber, mis on vooderdatud pehme taimse materjaliga.

Vesimutt, nagu kõik putuktoiduliste seltsi kuuluvad loomad, on eranditult loomtoiduline, süües kõike, kellest tema jõunatuke üle käib. Peamiselt püüab ta saaki veest, aga vahel ka kaldal. Tema toiduks on näiteks putukad, teod ja karbid, vahel ka pisikesed kahepaiksed või kalad ja nende noorjärgud. Vesimutt on üks väheseid imetajaid, kellel on mürgine sülg - selle abil saab ta halvata suuremaid saakloomi.

Sigimine kestab vesimuttidel aprillist kuni septembrini, selle aja jooksul sünnib vähemalt 2 pesakonda. Tiinus kestab vaid 14-21 päeva, igas pesakonnas on 3-15 poega, kes sündides kaaluvad vaid 1 grammi. Emasloom hoolitseb poegade eest üksi ja imetab neid 27-28 päeva. 40 päeva möödudes on pojad piisavalt vanad, et iseseisvuda, ja pesakond laguneb. Pisikeste loomadena ei ela vesimutid eriti kaua - tavaliselt küündib nende eluiga maksimaalselt 1,5 aastani.

Vesimutt ei ole Eestis looduskaitse all ning on arvukas ja soodsas seisundis olev liik. Mõningal määral võib neid siiski mõjutada märgalade kuivendamine, samuti veekogude reostus, mis mõjutab nende toidubaasi.