Suurvidevlane - täiendav info

Suurvidevlane

Liiginimi eesti keeles Suurvidevlane

Liiginimi ladina keeles Nyctalus noctula

Rahvapäraseid nimesid Nahkhiir, nahknäär, nahklapp, nahklapak, nahkrott (kõikidele nahkhiirtele ühised nimetused).

Suurus Tüvepikkus 64-81 mm, küünarvarre pikkus 48-57 mm.

Levik ja arvukus
Levinud Euroopas ja paiguti Aasias. Euroopas ulatub levila Kesk-Rootsist Kreekani ning Prantsusmaast ja Suurbritanniast Uuraliteni. Eestis on liik paiguti levinud ja keskmise, kuid väheneva arvukusega.

Elupaik ja eluviis Elutseb parkides, metsaservades ja raiesmikel, võib lennata veekogude, rohumaade ja põldude kohal. Võib elutseda ka linnades, kui seal on veekogusid või suuri parke. Öise aktiivsusega, päevaks varjub puuõõntesse või hoonetesse. Pikamaarändur - talvitusalad asuvad Kesk- ja Lõuna-Euroopas. Eestis viibib maist septembrini.

Toitumine Putuktoiduline. Põhitoiduks kahetiivalised, ehmestiivalised, mardikad ja ööliblikad.

Sigimine Paaritumine toimub augustis-septembris. Selleks meelitab isane emase oma varjepaika, tehes selle ava ees kriiskavat häält. Emane viljastub alles kevadel pärast talveunest ärkamist. Tiinuse ja poegade kasvatamise ajaks kogunevad emased poegimiskolooniatesse, kus on 20-60 isendit. Järglased sünnivad juuni keskpaigast juuli alguseni, 1-2 korraga.

Kasv ja areng Noorloomad lennuvõimestuvad ja iseseisvuvad 4 nädala vanuselt. Osa emasloomi saab suguküpseks juba esimesel eluaastal ning poegib järgmisel kevadel. Isasloomad saavad suguküpseks 2. eluaastal. Tüüpiline eluiga looduses on 4-5 aastat, maksimaalselt 12 aastat.

Koht ökosüsteemis Looduslikke vaenlasi röövloomade näol ei ole.

Ohustatus ja kaitse Kuulub II looduskaitsekategooriasse ja on Eestis langeva arvukuse tõttu ohulähedane liik. Levilal laiemalt on liik soodsas seisundis. Ohuteguriks on varjumiseks sobivate puude langetamine talle sobivates biotoopides. Samuti võivad teda ohustada muutused rändeteedel.

Liiginimi eesti keeles	Suurvidevlane
Liiginimi ladina keeles	Nyctalus noctula
Rahvapäraseid nimesid	Nahkhiir, nahknäär, nahklapp, nahklapak, nahkrott (kõikidele nahkhiirtele ühised nimetused).
Suurus	Tüvepikkus 64-81 mm, küünarvarre pikkus 48-57 mm.
Levik ja arvukus	Levinud Euroopas ja paiguti Aasias. Euroopas ulatub levila Kesk-Rootsist Kreekani ning Prantsusmaast ja Suurbritanniast Uuraliteni. Eestis on liik paiguti levinud ja keskmise, kuid väheneva arvukusega.
Elupaik ja eluviis	Elutseb parkides, metsaservades ja raiesmikel, võib lennata veekogude, rohumaade ja põldude kohal. Võib elutseda ka linnades, kui seal on veekogusid või suuri parke. Öise aktiivsusega, päevaks varjub puuõõntesse või hoonetesse. Pikamaarändur - talvitusalad asuvad Kesk- ja Lõuna-Euroopas. Eestis viibib maist septembrini.
Toitumine	Putuktoiduline. Põhitoiduks kahetiivalised, ehmestiivalised, mardikad ja ööliblikad.
Sigimine	Paaritumine toimub augustis-septembris. Selleks meelitab isane emase oma varjepaika, tehes selle ava ees kriiskavat häält. Emane viljastub alles kevadel pärast talveunest ärkamist. Tiinuse ja poegade kasvatamise ajaks kogunevad emased poegimiskolooniatesse, kus on 20-60 isendit. Järglased sünnivad juuni keskpaigast juuli alguseni, 1-2 korraga.
Kasv ja areng	Noorloomad lennuvõimestuvad ja iseseisvuvad 4 nädala vanuselt. Osa emasloomi saab suguküpseks juba esimesel eluaastal ning poegib järgmisel kevadel. Isasloomad saavad suguküpseks 2. eluaastal. Tüüpiline eluiga looduses on 4-5 aastat, maksimaalselt 12 aastat.
Koht ökosüsteemis	Looduslikke vaenlasi röövloomade näol ei ole.
Ohustatus ja kaitse	Kuulub II looduskaitsekategooriasse ja on Eestis langeva arvukuse tõttu ohulähedane liik. Levilal laiemalt on liik soodsas seisundis. Ohuteguriks on varjumiseks sobivate puude langetamine talle sobivates biotoopides. Samuti võivad teda ohustada muutused rändeteedel.