Suurvidevlane on Eestis elavatest nahkhiireliikidest suurim. Tema seljapoole karv on punakaspruun ja iseloomulikuga läikega, kõhupoolel läige puudub ning karv on seljast pisut heledam. Tema nägu, kõrvad ja lennunahk on tumepruunid. Kõrvad on lühikesed, laiad ja ümaratipulised, tiivad pikad ja kitsad.
Suurvidevlased elutsevad peamiselt parkides, metsaservades ja raiesmikel, lennates toiduotsingutel ringi ka veekogude, rohumaade ja põldude kohal. Kui seal leidub veekogusid või piisavalt suuri parke, võivad suurvidevlased elutseda ka linnades. Seal võib neid sageli näha tänavavalgustuse ümber kogunenud putukaid söömas.
Nagu kõik nahkhiired, on suurvidevlane öise eluviisiga, varjudes päevaks turvalisse kohta. Suurvidevlane eelistab selleks tavaliselt kõrgel asuvaid puuõõsi, jagades varjepaiku vahel ka veelendlase ja pargi-nahkhiirega. Öösel lendavad nad toiduotsinguil ringi, süües erinevaid lendavaid putukaid - kahetiivalisi, ehmestiivalisi, mardikaid ja ööliblikaid.
Tegu on pikamaaränduriga, kes talveks lendab
rohkem kui 1000 km kaugusele Kesk- või Lõuna-Euroopasse, et talveuni
natuke soojemal maal mööda saata. Eestisse naasevad suurvidevlased
maikuus. Siis kogunevad emasloomad 20-60 kaupa
poegimiskolooniatesse. Juuni keskpaigast juuli alguseni tulevad
ilmale pojad, keda on korraga tavaliselt 1-2, vahel harva 3. Juba 4
nädala pärast noorloomad lennuvõimestuvad ja iseseisvuvad, pärat
mida poegimiskolooniad hajuvad. Augustis-septembris toimub uuesti
paaritumine - selleks ajaks hõivavad isasloomad omaette
sigimisvarjepaiku, kuhu meelitavad kriiskava hääle abil emaseid,
kusjuures seda häält on ka inimkõrvaga kuulda. Pärast paaritumist
asutakse rändele.
Suurvidevlane kuulub Eestis II looduskaitsekategooriasse ja kuigi oma levilal laiemalt on tegu soodsas seisundis oleva liigiga, siis Eestis on ta langeva arvukuse tõttu ohulähedane liik. Kuna oma varjepaikadena kasutavad nad peamiselt puuõõsi, on peamiseks ohuteguriks sobivate vanade puude langetamine talle sobivates elupaikades. Rändava liigina võivad teda ohustada ka muutused rändeteedel.