Ondatra - täiendav info

Ondatra

Liiginimi eesti keeles Ondatra.

Liiginimi ladina keeles Ondatra zibethicus

Rahvapäraseid nimesid Piisamrott

Suurus Tüvepikkus 24-40 cm, saba 19-28 cm. Kaal 0,6-1,8 kg.

Levik ja arvukus
Looduslik levila asub Põhja-Ameerikas, kuid on introdutseeritud Euraasiasse ja on naturaliseerunud mandri põhjaosas Prantsusmaast Korea poolsaareni. Eestisse toodi 1947. aastal. Vahepeal oli levinud ja arvukas üle kogu maa, kuid siis taandus jälle. Praeguseks alles vaid üksikud asurkonnad Peipsi järve vesikonnas.

Elupaik ja eluviis Poolveelise eluviisiga. Asustab taimestikurikkaid mageveekogusid ja märgalasid. Kaevab veekogu kõrgesse kaldasse urusüsteeme, madala kalda puhul ehitab pesakuhilaid. Aktiivne hämarikus ja öösel. Elavad perekondadena, kuhu kuuluvad ema, isa ja pojad. Territoriaalse käitumisega, võivad liigikaaslastega võidelda.

Toitumine Põhiliselt taimtoiduline. Sööb veetaimi, nt pilliroogu, vesikuppu ja nende risoome. Toidu kogumiseks sukeldub. Osaliselt sööb ka loomset: karpe, tigusid, konni, kalu, vähke jm, eriti talvel.

Sigimine Jooksuaeg algab aprilli teises pooles. Enamasti 2-3 pesakonda aastas. Tiinus kestab 28-30 päeva, emasloom võib uuesti tiinestuda 10-20 päeva pärast poegade sündi. Pesakonnas tavaliselt 6-8 (2-13) poega.

Kasv ja areng Vastsündinud pojad kaaluvad 22 g ja on pimedad. Silmad avanevad 10-päevaselt. Imetamine kestab ühe kuu, aga taimse toidu söömist alustatakse juba 3-nädalaselt. Suguküpseks saavad 5-kuuselt.

Koht ökosüsteemis Euraasias võõrliik. Looduslikeks vaenlasteks kärplased, rebane, kährik, röövlinnud ja suured röövkalad. Rohkelt taimi süües võib avaldada mõju veekogude ja märgalade ökosüsteemidele.

Ohustatus ja kaitse Oma looduslikul levilal Põhja-Ameerikas on liik soodsas seisundis. Euroopas käsitletakse ondatrat invasiivse võõrliigina, kes põhjustab mitmel pool probleeme. Õnneks on nende arvukus Eestis taandunud.

Liiginimi eesti keeles	Ondatra.
Liiginimi ladina keeles	Ondatra zibethicus
Rahvapäraseid nimesid	Piisamrott
Suurus	Tüvepikkus 24-40 cm, saba 19-28 cm. Kaal 0,6-1,8 kg.
Levik ja arvukus	Looduslik levila asub Põhja-Ameerikas, kuid on introdutseeritud Euraasiasse ja on naturaliseerunud mandri põhjaosas Prantsusmaast Korea poolsaareni. Eestisse toodi 1947. aastal. Vahepeal oli levinud ja arvukas üle kogu maa, kuid siis taandus jälle. Praeguseks alles vaid üksikud asurkonnad Peipsi järve vesikonnas.
Elupaik ja eluviis	Poolveelise eluviisiga. Asustab taimestikurikkaid mageveekogusid ja märgalasid. Kaevab veekogu kõrgesse kaldasse urusüsteeme, madala kalda puhul ehitab pesakuhilaid. Aktiivne hämarikus ja öösel. Elavad perekondadena, kuhu kuuluvad ema, isa ja pojad. Territoriaalse käitumisega, võivad liigikaaslastega võidelda.
Toitumine	Põhiliselt taimtoiduline. Sööb veetaimi, nt pilliroogu, vesikuppu ja nende risoome. Toidu kogumiseks sukeldub. Osaliselt sööb ka loomset: karpe, tigusid, konni, kalu, vähke jm, eriti talvel.
Sigimine	Jooksuaeg algab aprilli teises pooles. Enamasti 2-3 pesakonda aastas. Tiinus kestab 28-30 päeva, emasloom võib uuesti tiinestuda 10-20 päeva pärast poegade sündi. Pesakonnas tavaliselt 6-8 (2-13) poega.
Kasv ja areng	Vastsündinud pojad kaaluvad 22 g ja on pimedad. Silmad avanevad 10-päevaselt. Imetamine kestab ühe kuu, aga taimse toidu söömist alustatakse juba 3-nädalaselt. Suguküpseks saavad 5-kuuselt.
Koht ökosüsteemis	Euraasias võõrliik. Looduslikeks vaenlasteks kärplased, rebane, kährik, röövlinnud ja suured röövkalad. Rohkelt taimi süües võib avaldada mõju veekogude ja märgalade ökosüsteemidele.
Ohustatus ja kaitse	Oma looduslikul levilal Põhja-Ameerikas on liik soodsas seisundis. Euroopas käsitletakse ondatrat invasiivse võõrliigina, kes põhjustab mitmel pool probleeme. Õnneks on nende arvukus Eestis taandunud.