Ondatra on poolveelise eluviisiga hamsterlaste sugukonda kuuluv näriline, keda vahel kutsutakse ka piisamrotiks. Välimuselt on ta justkui midagi kopra ja roti vahepealset. Ta on rotist suurem, töntsaka kere ja pruunika karvkattega. Ondatra saba on vertikaalselt lapik ning kaetud soomustega, mille vahel on üksikud hõredad karvad.
Liigi looduslik levila asub Põhja-Ameerikas, kuid
tänapäeval leidub neid laialdaselt ka Euroopas ja Aasia põhjaosas.
Väärtusliku karusnaha saamise eesmärgil introdutseeriti ondatra
esmalt 1905. aastal Tšehhi ning hiljem ka paljudesse teistesse
riikidesse. Eestisse toodi nad sisse aastal 1947 ja lasti vabadusse
Lõuna-Eesti jõgede ja järvede ääres. Sealt levisid nad järk-järgult
üle kogu eesti, kuni olid sajandivahetuseks jõudnud põhimõtteliselt
igasse Eestimaa nurka. Praeguseks on aga nende arvukus jälle
langenud ja leviku ulatus taandunud - alles on vaid üksikud
asurkonnad Peipsi järve vesikonnas. Loodetavasti see nii ka jääb,
sest mitmel pool mujal on ondatra muutunud invasiivseks liigiks, kes
teeb kohalikule loodusele palju kahju.
Ondatra on poolveelise eluviisiga liik, kes elab
taimestikurikaste mageveekogude kallastel või märgaladel. Tema
põhitoiduks on veetaimed (nt kõrkjad, pilliroog, vesikupp jne).
Toidu kogumiseks ondatra sukeldub, kusjuures ta suudab vee all
viibida lausa 20 minutit. Seal närib ta läbi veetaimede varred ja
toob kaldale, et neid süüa. Tavaliselt sööb ta ära vaid taimede
alumised osad, jättes enamiku toitumiskohta toodud materjalist
söömata. Kuna ondatrad tavatsevad käia alati ühes paigas taimedega
maiustamas, koguneb sinna hulganisti taimejäänuseid ja kujunevad
välja nn söömisplatvormid. Lisaks toidujäänustele võib märgata jälgi
ondatrate tegutsemisest ka nende pesade näol. Kui veekogu kaldad on
kõrged, kaevab ta sinna oma pikkade küünte abil urusüsteeme. Kui
kaldad on aga madalad, ehitab ondatra umbes meetrikõrguseid
pesakuhilaid, mille sissepääs jääb vee alla.