Ondatra

Ondatra on poolveelise eluviisiga hamsterlaste sugukonda kuuluv näriline, keda vahel kutsutakse ka piisamrotiks. Välimuselt on ta justkui midagi kopra ja roti vahepealset. Ta on rotist suurem, töntsaka kere ja pruunika karvkattega. Ondatra saba on vertikaalselt lapik ning kaetud soomustega, mille vahel on üksikud hõredad karvad.

Liigi looduslik levila asub Põhja-Ameerikas, kuid tänapäeval leidub neid laialdaselt ka Euroopas ja Aasia põhjaosas. Väärtusliku karusnaha saamise eesmärgil introdutseeriti ondatra esmalt 1905. aastal Tšehhi ning hiljem ka paljudesse teistesse riikidesse. Eestisse toodi nad sisse aastal 1947 ja lasti vabadusse Lõuna-Eesti jõgede ja järvede ääres. Sealt levisid nad järk-järgult üle kogu eesti, kuni olid sajandivahetuseks jõudnud põhimõtteliselt igasse Eestimaa nurka. Praeguseks on aga nende arvukus jälle langenud ja leviku ulatus taandunud - alles on vaid üksikud asurkonnad Peipsi järve vesikonnas. Loodetavasti see nii ka jääb, sest mitmel pool mujal on ondatra muutunud invasiivseks liigiks, kes teeb kohalikule loodusele palju kahju.

Ondatra on poolveelise eluviisiga liik, kes elab taimestikurikaste mageveekogude kallastel või märgaladel. Tema põhitoiduks on veetaimed (nt kõrkjad, pilliroog, vesikupp jne). Toidu kogumiseks ondatra sukeldub, kusjuures ta suudab vee all viibida lausa 20 minutit. Seal närib ta läbi veetaimede varred ja toob kaldale, et neid süüa. Tavaliselt sööb ta ära vaid taimede alumised osad, jättes enamiku toitumiskohta toodud materjalist söömata. Kuna ondatrad tavatsevad käia alati ühes paigas taimedega maiustamas, koguneb sinna hulganisti taimejäänuseid ja kujunevad välja nn söömisplatvormid. Lisaks toidujäänustele võib märgata jälgi ondatrate tegutsemisest ka nende pesade näol. Kui veekogu kaldad on kõrged, kaevab ta sinna oma pikkade küünte abil urusüsteeme. Kui kaldad on aga madalad, ehitab ondatra umbes meetrikõrguseid pesakuhilaid, mille sissepääs jääb vee alla.