Pargi-nahkhiir - täiendav info

Pargi-nahkhiir

Liiginimi eesti keeles Pargi-nahkhiir

Liiginimi ladina keeles Pipistrellus nathusii

Rahvapäraseid nimesid Nahkhiir, nahknäär, nahklapp, nahklapak, nahkrott (kõikidele nahkhiirtele ühised nimetused).

Suurus Tüepikkus 44-58 mm, küünarvarre pikkus 32-37 mm. Tiibade siruulatus 230-250 mm. Kaal 6-10 g.

Levik ja arvukus
Levila ulatub Suurbritanniast ja Prantsusmaast Uuraliteni. Lõunapiir jääb Vahemere ja Musta mere äärde, põhjapiir Lõuna-Soome. Eestis levinud üle kogu mandriala, arvukas liik. Kohati leidub ka suurematel saartel.

Elupaik ja eluviis Elutseb parkides või erinevates metsades, kus toitub peamiselt raiesmikel ja metsaservades. Eelistab toituda veekogu kalda lähedal. Võib elada linnades, kui seal leidub suuremaid parke või veekogusid. Öise aktiivsusega, päevaks varjub. Talveks rändab Kesk- ja Lääne-Euroopasse, Eestis viibib maist septembri-oktoobrini. Sügisene ränne algab suve teisel poolel.

Toitumine Putuktoiduline. Toiduks erinevad lendavad putukad. Suurema osa toidust moodustavad erinevad sääsed ja kihulased. Vähemal määral on toidus ehmestiivalisi, lehetäisid või teisi väikseid putukaid.

Sigimine Paaritumine toimub suve lõpul augustis-septembris, aga emasloom viljastub alles kevadel pärast talveunest ärkamist. Tiinuse ja järglaste kasvatamise ajaks kogunevad emased poegimiskolooniatesse, kus on 20-200 isendit. Pojad sünnivad mai lõpus või juuni alguses, enamasti on poegi 2, vahel harva 3.

Kasv ja areng Pojad lennuvõimestuvad ja iseseisvuvad umbes 3-4 nädala vanuselt. Pärast seda poegimiskolooniad hajuvad. Suguküpsus võib osadel emasloomadel saabuda juba esimesel sügisel. Eluiga võib ulatuda 10 aastani.

Ohustatus ja kaitse Kuulub kaitstavate liikide II kategooriasse, kuid on nii Eestis kui ka laiemalt soodsas seisundis. Peamiseks ohuteguriks on häiringud varjepaikades. Rändliigina võivad mõju avaldada ka muutused rändeteedel.

Liiginimi eesti keeles	Pargi-nahkhiir
Liiginimi ladina keeles	Pipistrellus nathusii
Rahvapäraseid nimesid	Nahkhiir, nahknäär, nahklapp, nahklapak, nahkrott (kõikidele nahkhiirtele ühised nimetused).
Suurus	Tüepikkus 44-58 mm, küünarvarre pikkus 32-37 mm. Tiibade siruulatus 230-250 mm. Kaal 6-10 g.
Levik ja arvukus	Levila ulatub Suurbritanniast ja Prantsusmaast Uuraliteni. Lõunapiir jääb Vahemere ja Musta mere äärde, põhjapiir Lõuna-Soome. Eestis levinud üle kogu mandriala, arvukas liik. Kohati leidub ka suurematel saartel.
Elupaik ja eluviis	Elutseb parkides või erinevates metsades, kus toitub peamiselt raiesmikel ja metsaservades. Eelistab toituda veekogu kalda lähedal. Võib elada linnades, kui seal leidub suuremaid parke või veekogusid. Öise aktiivsusega, päevaks varjub. Talveks rändab Kesk- ja Lääne-Euroopasse, Eestis viibib maist septembri-oktoobrini. Sügisene ränne algab suve teisel poolel.
Toitumine	Putuktoiduline. Toiduks erinevad lendavad putukad. Suurema osa toidust moodustavad erinevad sääsed ja kihulased. Vähemal määral on toidus ehmestiivalisi, lehetäisid või teisi väikseid putukaid.
Sigimine	Paaritumine toimub suve lõpul augustis-septembris, aga emasloom viljastub alles kevadel pärast talveunest ärkamist. Tiinuse ja järglaste kasvatamise ajaks kogunevad emased poegimiskolooniatesse, kus on 20-200 isendit. Pojad sünnivad mai lõpus või juuni alguses, enamasti on poegi 2, vahel harva 3.
Kasv ja areng	Pojad lennuvõimestuvad ja iseseisvuvad umbes 3-4 nädala vanuselt. Pärast seda poegimiskolooniad hajuvad. Suguküpsus võib osadel emasloomadel saabuda juba esimesel sügisel. Eluiga võib ulatuda 10 aastani.
Ohustatus ja kaitse	Kuulub kaitstavate liikide II kategooriasse, kuid on nii Eestis kui ka laiemalt soodsas seisundis. Peamiseks ohuteguriks on häiringud varjepaikades. Rändliigina võivad mõju avaldada ka muutused rändeteedel.