Suurkõrv - täiendav info

Pruun-suurkõrv

Liiginimi eesti keeles Pruun-suurkõrv e suurkõrv

Liiginimi ladina keeles Plecotus auritus

Rahvapäraseid nimesid Nahkhiir, nahknäär, nahklapp, nahklapak, nahkrott (kõikidele nahkhiirtele ühised nimetused), suurkõrv, kõrvukas nahkhiir.

Suurus Tüvepikkus 37-53 mm, küünarvarre pikkus 35-43 mm, tiibade siruulatus 240-285 mm.

Levik ja arvukus
Levinud pea kogu Euroopas, v.a osades Vahemere äärsetes piirkondades ja Skandinaavia keskosast põhja pool. Eestis levinud kogu mandriosas, küllaltki arvukas liik. Vahel kohatud ka saartel.

Elupaik ja eluviis Elutseb peamiselt metsades ja parkides, aga ka hoovides ja hekkide või puuderivide ümbruses. Suuri avatud alasid väldib. Öise aktiivsusega, päevaks varjub pööningutele või puuõõntesse. Septembris-oktoobris algab talveuni, mis kestab aprilli-maini. Talvituspaikadena kasutab maa-aluseid ruume.

Toitumine Putuktoiduline, põhitoiduks ööliblikad, mardikad ja ehmestiivalised. Lisaks lennult püüdmisele nopib saaki ka pindadelt, nt puulehtedelt või tüvedelt.

Sigimine Paaritumine toimub hilissuvel parvlemispaikades ja talvel talvitumispaikades. Emasloom viljastub alles kevadel pärast talveunest ärkamist. Tiinuse ja poegade kasvatamise ajaks moodustavad emasloomad poegimiskolooniad, kus on tavaliselt 5-10 isendit. Tiinus kestab 60-70 päeva.

Kasv ja areng Pojad sünnivad juuni teisel poolel või juuli alguses, tavaliselt korraga 1, harva 2. 6 nädala vanuselt saavad pojad lennuvõimeliseks ja iseseisvuvad, pärast seda kolooniad hajuvad. Väike osa loomadest saab suguküpseks juba esimesel aastal, enamus aga teisel eluaastal. Looduses võivad elada kuni 30-aastaseks, tüüpiliselt jääb eluiga siiski 5-15 aasta vahele.

Koht ökosüsteemis Looduslikke vaenlasi nahkhiirtel eriti ei ole.

Ohustatus ja kaitse Kuulub kaitstavate liikide II kategooriasse, kuid on meil laialt levinud ja oma levila piires soodsas seisundis. Peamisteks ohuteguriteks on poegimiskolooniate häirimine ehitustööde ajal, häirimine talvituspaikades ja talvituspaikade kadumine.

Liiginimi eesti keeles	Pruun-suurkõrv e suurkõrv
Liiginimi ladina keeles	Plecotus auritus
Rahvapäraseid nimesid	Nahkhiir, nahknäär, nahklapp, nahklapak, nahkrott (kõikidele nahkhiirtele ühised nimetused), suurkõrv, kõrvukas nahkhiir.
Suurus	Tüvepikkus 37-53 mm, küünarvarre pikkus 35-43 mm, tiibade siruulatus 240-285 mm.
Levik ja arvukus	Levinud pea kogu Euroopas, v.a osades Vahemere äärsetes piirkondades ja Skandinaavia keskosast põhja pool. Eestis levinud kogu mandriosas, küllaltki arvukas liik. Vahel kohatud ka saartel.
Elupaik ja eluviis	Elutseb peamiselt metsades ja parkides, aga ka hoovides ja hekkide või puuderivide ümbruses. Suuri avatud alasid väldib. Öise aktiivsusega, päevaks varjub pööningutele või puuõõntesse. Septembris-oktoobris algab talveuni, mis kestab aprilli-maini. Talvituspaikadena kasutab maa-aluseid ruume.
Toitumine	Putuktoiduline, põhitoiduks ööliblikad, mardikad ja ehmestiivalised. Lisaks lennult püüdmisele nopib saaki ka pindadelt, nt puulehtedelt või tüvedelt.
Sigimine	Paaritumine toimub hilissuvel parvlemispaikades ja talvel talvitumispaikades. Emasloom viljastub alles kevadel pärast talveunest ärkamist. Tiinuse ja poegade kasvatamise ajaks moodustavad emasloomad poegimiskolooniad, kus on tavaliselt 5-10 isendit. Tiinus kestab 60-70 päeva.
Kasv ja areng	Pojad sünnivad juuni teisel poolel või juuli alguses, tavaliselt korraga 1, harva 2. 6 nädala vanuselt saavad pojad lennuvõimeliseks ja iseseisvuvad, pärast seda kolooniad hajuvad. Väike osa loomadest saab suguküpseks juba esimesel aastal, enamus aga teisel eluaastal. Looduses võivad elada kuni 30-aastaseks, tüüpiliselt jääb eluiga siiski 5-15 aasta vahele.
Koht ökosüsteemis	Looduslikke vaenlasi nahkhiirtel eriti ei ole.
Ohustatus ja kaitse	Kuulub kaitstavate liikide II kategooriasse, kuid on meil laialt levinud ja oma levila piires soodsas seisundis. Peamisteks ohuteguriteks on poegimiskolooniate häirimine ehitustööde ajal, häirimine talvituspaikades ja talvituspaikade kadumine.