Pruun-suurkõrv

Pruun-suurkõrv on keskmise suurusega nahkhiir, kelle kõige silmatorkavamaks tunnuseks on tema pikad ja puhkeasendis tahapoole kõverdunud kõrvad, mis moodustavad lausa 3/4 tema kehapikkusest. See võimaldab teda kergesti teistest Eesti nahkhiireliikidest eristada. Suurkõrva karvkate on seljal helepruun ja kõhupoolel beežikas. Tema nägu on hele ja punaka varjundiga, kõrvad ja lennunahk aga pruunid.

Suurkõrvad elutsevad peamiselt metsades ja parkides, aga ka hoovides, kus leidub puid ja hekkide või alleede ümbruses. Suuri avatud alasid ta üldiselt väldib, kuid võib siiski vahel vajadusel põldusid või lagendikke lennul ületada. Suurkõrvu võib leiduda ka linnades, sellisel juhul hoiduvad nad aedlinnadesse ja parkidesse, vältides liigselt valgustatud alasid. Päevasel ajal peidavad nad end hoonete pööningutel või puuõõntes, vahel ka linnupesakastides või isegi puuriitades.

Hilissuvel kogunevad suurkõrvad parvlemispaikadesse, septembris-oktoobris aga asuvad talveunne. Talveuni möödub mõnes maa-aluses ruumis, näiteks koobastes, vanades kaevanduskäikudes vms. Kuna suurkõrv talub üsna madalat õhutemperatuuri, võivad nad talvituda ka väikestes maakeldrites. Kevadel pärast talveunest ärkamist kogunevad emasloomad 5-10 isendist koosnevatesse poegimiskolooniatesse, et ühiselt veeta tiinuse ja poegade kasvatamise aeg. Pärast 60-70 päeva pikkust tiinust sünnivad juuni teisel poolel või juuli alguses pojad, keda on tavaliselt korraga üks. 6 nädala vanuselt pojad iseseisvuvad ja lennuvõimestuvad, pärast mida kolooniad hajuvad.

Pruun-suurkõrv kuulub Eestis II looduskaitsekategooriasse, kuid õnneks on tegu soodsas seisundis oleva ja küllaltki arvuka liigiga. Peamisteks ohuteguriteks kõigile nahkhiirtele on nende häirimine poegimiskolooniates ja talvitumispaikades, samuti sobivate talvitumispaikade kadumine.