Lendorav - täiendav info

Lendorav

Liiginimi eesti keeles Lendorav

Liiginimi ladina keeles Pteromys volans

Suurus Tüvepikkus 13-20 cm, saba 9-14 cm. Kaal 100-150 g.

Levik ja arvukus Levinud Euraasia segametsavööndis Soomest ja Eestist kuni Vaikse ookeanini. Oma levila põhiosas on liik soodsas seisundis, Eestis aga on isendide arv väga väike ja populatsioon kriitilises seisundis. Kunagi oli levinud üle Eesti, praegu esineb vaid Virumaal, seal võib olla mõnikümmend kuni mõnisada isendit.

Elupaik ja eluviis Asustab vanu haava-kuuse segametsi. Pesa rajab vanasse rähni õõnsusesse, pesi vahetatakse sageli. Öise ja videvikulise eluviisiga. Esi- ja tagakäppade vahel oleva lennuse abil on võimeline liuglema kuni 100 meetrit. Maapinnal tegutseb väga harva.

Toitumine Taimtoiduline. Sööb haavalehti, pungi, urbi ja noorte okste koort. Võib süüa ka teiste lehtpuude võrseid, okaspuude käbisid ning seemneid ja pähkleid. Võib koguda toiduvarusid.

Sigimine Jooksuaeg märtsis-aprillis. Tiinus kestab 5-6 nädalat, pojad sünnivad mais-juunis. Aastas sünnib 1-2 pesakonda, igas pesakonnas on 1-6 (enamasti 2-3) poega.

Kasv ja areng
Pojad kaaluvad sündides 5 g ning on paljad ja pimedad. Silmad avanevad 2-nädalaselt. Imetamine kestab 1 kuu. 2-kuuselt pojad iseseisvuvad ja lahkuvad ema kodupiirkonnast. Looduses elavad kuni 7-aastaseks.

Ohustatus ja kaitse Kuulub I kaitsekategooriasse ja on Eestis kriitilises seisundis. Põhiline ohutegur on elupaikade kadumine ja killustumine, raielangid tekitavad liikumisbarjääre.

Liiginimi eesti keeles	Lendorav
Liiginimi ladina keeles	Pteromys volans
Suurus	Tüvepikkus 13-20 cm, saba 9-14 cm. Kaal 100-150 g.
Levik ja arvukus	Levinud Euraasia segametsavööndis Soomest ja Eestist kuni Vaikse ookeanini. Oma levila põhiosas on liik soodsas seisundis, Eestis aga on isendide arv väga väike ja populatsioon kriitilises seisundis. Kunagi oli levinud üle Eesti, praegu esineb vaid Virumaal, seal võib olla mõnikümmend kuni mõnisada isendit.
Elupaik ja eluviis	Asustab vanu haava-kuuse segametsi. Pesa rajab vanasse rähni õõnsusesse, pesi vahetatakse sageli. Öise ja videvikulise eluviisiga. Esi- ja tagakäppade vahel oleva lennuse abil on võimeline liuglema kuni 100 meetrit. Maapinnal tegutseb väga harva.
Toitumine	Taimtoiduline. Sööb haavalehti, pungi, urbi ja noorte okste koort. Võib süüa ka teiste lehtpuude võrseid, okaspuude käbisid ning seemneid ja pähkleid. Võib koguda toiduvarusid.
Sigimine	Jooksuaeg märtsis-aprillis. Tiinus kestab 5-6 nädalat, pojad sünnivad mais-juunis. Aastas sünnib 1-2 pesakonda, igas pesakonnas on 1-6 (enamasti 2-3) poega.
Kasv ja areng	Pojad kaaluvad sündides 5 g ning on paljad ja pimedad. Silmad avanevad 2-nädalaselt. Imetamine kestab 1 kuu. 2-kuuselt pojad iseseisvuvad ja lahkuvad ema kodupiirkonnast. Looduses elavad kuni 7-aastaseks.
Ohustatus ja kaitse	Kuulub I kaitsekategooriasse ja on Eestis kriitilises seisundis. Põhiline ohutegur on elupaikade kadumine ja killustumine, raielangid tekitavad liikumisbarjääre.