Viigerhüljes - täiendav info

Viigerhüljes

Liiginimi eesti keeles Viigerhüljes

Liiginimi ladina keeles Pusa hispida

Rahvapäraseid nimesid Viiger, karvakala

Suurus Tüvepikkus 130-150 cm. Kaal keskmiselt 50-60 kg, sügiseti kuni 100 kg.

Levik ja arvukus
Levinud kogu Põhja-Jäämeres, samuti Atlandi ja Vaikse ookeani põhjaosas. Läänemeres leidub neid Põhjalahes, Soome lahes, Väinameres ja Liivi lahes, kuid esinemine siin sõltub jääoludest. Eestis on arvukus oluliselt langenud, jäädes nüüd alla 2500 isendi.

Elupaik ja eluviis Veelise eluviisiga. Eelistavad saarte ja rannikujoone poolt liigendatud rannikumerd. Suvel moodustavad suurtel kividel või klibustel laidudel lesilaid. Talvel on levik seotud jää levikuga. Külmadel talvedel liigutakse mandrist eemale, jäävaestel aastatel ollakse rannikule lähemal. Sigimine toimub jääl. Päevase eluviisiga, seltsinguline. Rühmad koosnevad mõnest kuni kümnekonnast isendist.

Toitumine Põhitoiduks väiksemad kalad. Läänemeres sööb põhiliselt parvekalu, nagu räim, ogalik ja meritint.

Sigimine Paaritumine toimub märtsi lõpus või aprilli alguses. Loode ei hakka arenema kohe, vaid 14-nädalase viivitusega. Niisiis kestab reaalne tiinus 9-10 kuud, kuigi pojad sünnivad alles järgmisel aastal, veebruari lõpus või märtsis. Poegi on korraga 1. Poegimine toimub jää peal lumekoopas või mõnes muus varjatud kohas.

Kasv ja areng Pojad kaaluvad sündides 4,5 kg ja on kaetud valge "titekarvaga". Koopasse jääb poeg 1 kuuks, imetamine kestab 6 nädalat, selleks ajaks kaalub poeg juba 25 kg. Teise elukuu lõpuks asendub valge karv hallikaga. Vees hakkavad pojad käima juba paari nädala vanuselt. Poegade eest hoolitseb emasloom üksi ja lahkub neist pärast emapiimast võõrutamist. Suguküpseks saadakse 5-aastaselt, eluiga looduses on 20-25, kuni 30 aastat.

Koht ökosüsteemis Looduslikke vaenlasi täiskasvanud loomadel pole. Poegi võivad ohustada suuremad kajakad, merikotkad ja jääl liikuvad kiskjad. Arvukust mõjutavad talvised jääolud.

Ohustatus ja kaitse Kuulub II kaitsekategooriasse. Kuigi globaalselt ei ole viigerhülged ohustatud, on nende eraldatud asurkonnad Läänemeres väljasuremisohus, kuna järjest rohkem esineb jäävabasid talvi. Samuti on nad tundlikud keskkonnareostuse suhtes. Suur hulk hülgeid upub kalapüünistes.

Liiginimi eesti keeles	Viigerhüljes
Liiginimi ladina keeles	Pusa hispida
Rahvapäraseid nimesid	Viiger, karvakala
Suurus	Tüvepikkus 130-150 cm. Kaal keskmiselt 50-60 kg, sügiseti kuni 100 kg.
Levik ja arvukus	Levinud kogu Põhja-Jäämeres, samuti Atlandi ja Vaikse ookeani põhjaosas. Läänemeres leidub neid Põhjalahes, Soome lahes, Väinameres ja Liivi lahes, kuid esinemine siin sõltub jääoludest. Eestis on arvukus oluliselt langenud, jäädes nüüd alla 2500 isendi.
Elupaik ja eluviis	Veelise eluviisiga. Eelistavad saarte ja rannikujoone poolt liigendatud rannikumerd. Suvel moodustavad suurtel kividel või klibustel laidudel lesilaid. Talvel on levik seotud jää levikuga. Külmadel talvedel liigutakse mandrist eemale, jäävaestel aastatel ollakse rannikule lähemal. Sigimine toimub jääl. Päevase eluviisiga, seltsinguline. Rühmad koosnevad mõnest kuni kümnekonnast isendist.
Toitumine	Põhitoiduks väiksemad kalad. Läänemeres sööb põhiliselt parvekalu, nagu räim, ogalik ja meritint.
Sigimine	Paaritumine toimub märtsi lõpus või aprilli alguses. Loode ei hakka arenema kohe, vaid 14-nädalase viivitusega. Niisiis kestab reaalne tiinus 9-10 kuud, kuigi pojad sünnivad alles järgmisel aastal, veebruari lõpus või märtsis. Poegi on korraga 1. Poegimine toimub jää peal lumekoopas või mõnes muus varjatud kohas.
Kasv ja areng	Pojad kaaluvad sündides 4,5 kg ja on kaetud valge "titekarvaga". Koopasse jääb poeg 1 kuuks, imetamine kestab 6 nädalat, selleks ajaks kaalub poeg juba 25 kg. Teise elukuu lõpuks asendub valge karv hallikaga. Vees hakkavad pojad käima juba paari nädala vanuselt. Poegade eest hoolitseb emasloom üksi ja lahkub neist pärast emapiimast võõrutamist. Suguküpseks saadakse 5-aastaselt, eluiga looduses on 20-25, kuni 30 aastat.
Koht ökosüsteemis	Looduslikke vaenlasi täiskasvanud loomadel pole. Poegi võivad ohustada suuremad kajakad, merikotkad ja jääl liikuvad kiskjad. Arvukust mõjutavad talvised jääolud.
Ohustatus ja kaitse	Kuulub II kaitsekategooriasse. Kuigi globaalselt ei ole viigerhülged ohustatud, on nende eraldatud asurkonnad Läänemeres väljasuremisohus, kuna järjest rohkem esineb jäävabasid talvi. Samuti on nad tundlikud keskkonnareostuse suhtes. Suur hulk hülgeid upub kalapüünistes.