| Liiginimi eesti
keeles |
Viigerhüljes |
| Liiginimi
ladina keeles |
Pusa hispida |
| Rahvapäraseid
nimesid |
Viiger, karvakala |
| Suurus |
Tüvepikkus 130-150 cm. Kaal
keskmiselt 50-60 kg, sügiseti kuni 100 kg. |
Levik ja
arvukus
|
Levinud kogu Põhja-Jäämeres, samuti
Atlandi ja Vaikse ookeani põhjaosas. Läänemeres leidub neid
Põhjalahes, Soome lahes, Väinameres ja Liivi lahes, kuid
esinemine siin sõltub jääoludest. Eestis on arvukus oluliselt
langenud, jäädes nüüd alla 2500 isendi. |
| Elupaik ja
eluviis |
Veelise eluviisiga. Eelistavad saarte
ja rannikujoone poolt liigendatud rannikumerd. Suvel moodustavad
suurtel kividel või klibustel laidudel lesilaid. Talvel on levik
seotud jää levikuga. Külmadel talvedel liigutakse mandrist
eemale, jäävaestel aastatel ollakse rannikule lähemal. Sigimine
toimub jääl. Päevase eluviisiga, seltsinguline. Rühmad koosnevad
mõnest kuni kümnekonnast isendist. |
| Toitumine |
Põhitoiduks väiksemad kalad.
Läänemeres sööb põhiliselt parvekalu, nagu räim, ogalik ja
meritint. |
| Sigimine |
Paaritumine toimub märtsi lõpus või
aprilli alguses. Loode ei hakka arenema kohe, vaid 14-nädalase
viivitusega. Niisiis kestab reaalne tiinus 9-10 kuud, kuigi
pojad sünnivad alles järgmisel aastal, veebruari lõpus või
märtsis. Poegi on korraga 1. Poegimine toimub jää peal
lumekoopas või mõnes muus varjatud kohas. |
| Kasv ja areng |
Pojad kaaluvad sündides 4,5 kg ja on
kaetud valge "titekarvaga". Koopasse jääb poeg 1 kuuks,
imetamine kestab 6 nädalat, selleks ajaks kaalub poeg juba 25
kg. Teise elukuu lõpuks asendub valge karv hallikaga. Vees
hakkavad pojad käima juba paari nädala vanuselt. Poegade eest
hoolitseb emasloom üksi ja lahkub neist pärast emapiimast
võõrutamist. Suguküpseks saadakse 5-aastaselt, eluiga looduses
on 20-25, kuni 30 aastat. |
| Koht
ökosüsteemis |
Looduslikke vaenlasi täiskasvanud
loomadel pole. Poegi võivad ohustada suuremad kajakad,
merikotkad ja jääl liikuvad kiskjad. Arvukust mõjutavad talvised
jääolud. |
| Ohustatus ja
kaitse |
Kuulub II kaitsekategooriasse. Kuigi
globaalselt ei ole viigerhülged ohustatud, on nende eraldatud
asurkonnad Läänemeres väljasuremisohus, kuna järjest rohkem
esineb jäävabasid talvi. Samuti on nad tundlikud
keskkonnareostuse suhtes. Suur hulk hülgeid upub kalapüünistes. |