Liiginimi eesti
keeles |
Harilik orav e
punaorav
|
Liiginimi
ladina keeles |
Sciurus
vulgaris
|
Rahvapäraseid
nimesid |
Käbikuningas,
pähklipureja
|
Suurus |
Tüvepikkus 19-23 cm, saba 15-20 cm.
Kaal 250-340 g. |
Levik ja arvukus |
Levinud kogu Põhja-Euraasia
metsavööndis. Eestis laialt levinud ja arvukas nii mandril kui
saartel. |
Elupaik ja
eluviis |
Peamiselt asustab kuuse-segametsi,
aga leidub ka teistes puistutes, sh linnaparkides ja
aedlinnades. Pesa vanas rähniõõnes, vanas linnupesas,
kännualuses, võib ehitada pesa ka peentest okstest ise. Aktiivne
päeval. Enamasti üksiku eluviisiga, talvel võivad mitu isendit
sama pesaõõnt kasutada. Valdavalt liigub puuvõrades ja tüvedel,
aga sageli ka maapinnal. |
Toitumine |
Enamasti sööb taimset toitu - kuuse-
ja männiseemneid, tammetõrusid, sarapuupähkleid, marju, võrseid
ja seeni. Vahel sööb ka linnupoegi ja -mune ning selgrootuid.
Võib koguda toiduvarusid. |
Sigimine |
Aastas 1-2 pesakonda. Peamine
jooksuaeg veebruaris-märtsis, teine juunis-juulis. Tiinus kestab
35-40 päeva. Pesakonnas 3-4 (kuni 10) poega. |
Kasv ja areng |
Pojad kaaluvad sündides 7-10 grammi
ning on pimedad ja abitud. Silmad avanevad 1-kuuselt, imetamine
kestab umbes 2 kuud. 2-kuuselt väljuvad pojad pesast ja
iseseisvuvad umbes 3-kuuselt. Nende eest hoolitseb emasloom
üksi. Suguküpseks saavad 2. eluaastal. Tüüpiline eluiga looduses
3 aastat, maksimaalselt 7 aastat. |
Koht
ökosüsteemis |
Looduslikeks vaenlasteks on
metsnugis, suuremad kakud, hiireviu ja kanakull. Kuna kõik
kogutud toiduvarud ei saa ära tarbitud, levitab puude seemneid. |
Ohustatus ja
kaitse |
Ei ole Eestis looduskaitse all, on
soodsas seisundis nii meil kui ka maailmas laiemalt. Ohustavaks
teguriks võib olla elupaikade vähenemine ja killustumine. Mõnes
piirkonnas, näiteks Suurbritannias ja Itaalias on Ameerikast
tulnud hallorav kohalikke oravaid välja tõrjumas. |