Orav - täiendav info

Orav

Liiginimi eesti keeles Harilik orav e punaorav

Liiginimi ladina keeles Sciurus vulgaris

Rahvapäraseid nimesid Käbikuningas, pähklipureja

Suurus Tüvepikkus 19-23 cm, saba 15-20 cm. Kaal 250-340 g.

Levik ja arvukus Levinud kogu Põhja-Euraasia metsavööndis. Eestis laialt levinud ja arvukas nii mandril kui saartel.

Elupaik ja eluviis Peamiselt asustab kuuse-segametsi, aga leidub ka teistes puistutes, sh linnaparkides ja aedlinnades. Pesa vanas rähniõõnes, vanas linnupesas, kännualuses, võib ehitada pesa ka peentest okstest ise. Aktiivne päeval. Enamasti üksiku eluviisiga, talvel võivad mitu isendit sama pesaõõnt kasutada. Valdavalt liigub puuvõrades ja tüvedel, aga sageli ka maapinnal.

Toitumine Enamasti sööb taimset toitu - kuuse- ja männiseemneid, tammetõrusid, sarapuupähkleid, marju, võrseid ja seeni. Vahel sööb ka linnupoegi ja -mune ning selgrootuid. Võib koguda toiduvarusid.

Sigimine Aastas 1-2 pesakonda. Peamine jooksuaeg veebruaris-märtsis, teine juunis-juulis. Tiinus kestab 35-40 päeva. Pesakonnas 3-4 (kuni 10) poega.

Kasv ja areng Pojad kaaluvad sündides 7-10 grammi ning on pimedad ja abitud. Silmad avanevad 1-kuuselt, imetamine kestab umbes 2 kuud. 2-kuuselt väljuvad pojad pesast ja iseseisvuvad umbes 3-kuuselt. Nende eest hoolitseb emasloom üksi. Suguküpseks saavad 2. eluaastal. Tüüpiline eluiga looduses 3 aastat, maksimaalselt 7 aastat.

Koht ökosüsteemis Looduslikeks vaenlasteks on metsnugis, suuremad kakud, hiireviu ja kanakull. Kuna kõik kogutud toiduvarud ei saa ära tarbitud, levitab puude seemneid.

Ohustatus ja kaitse Ei ole Eestis looduskaitse all, on soodsas seisundis nii meil kui ka maailmas laiemalt. Ohustavaks teguriks võib olla elupaikade vähenemine ja killustumine. Mõnes piirkonnas, näiteks Suurbritannias ja Itaalias on Ameerikast tulnud hallorav kohalikke oravaid välja tõrjumas.

Liiginimi eesti keeles	Harilik orav e punaorav
Liiginimi ladina keeles	Sciurus vulgaris
Rahvapäraseid nimesid	Käbikuningas, pähklipureja
Suurus	Tüvepikkus 19-23 cm, saba 15-20 cm. Kaal 250-340 g.
Levik ja arvukus	Levinud kogu Põhja-Euraasia metsavööndis. Eestis laialt levinud ja arvukas nii mandril kui saartel.
Elupaik ja eluviis	Peamiselt asustab kuuse-segametsi, aga leidub ka teistes puistutes, sh linnaparkides ja aedlinnades. Pesa vanas rähniõõnes, vanas linnupesas, kännualuses, võib ehitada pesa ka peentest okstest ise. Aktiivne päeval. Enamasti üksiku eluviisiga, talvel võivad mitu isendit sama pesaõõnt kasutada. Valdavalt liigub puuvõrades ja tüvedel, aga sageli ka maapinnal.
Toitumine	Enamasti sööb taimset toitu - kuuse- ja männiseemneid, tammetõrusid, sarapuupähkleid, marju, võrseid ja seeni. Vahel sööb ka linnupoegi ja -mune ning selgrootuid. Võib koguda toiduvarusid.
Sigimine	Aastas 1-2 pesakonda. Peamine jooksuaeg veebruaris-märtsis, teine juunis-juulis. Tiinus kestab 35-40 päeva. Pesakonnas 3-4 (kuni 10) poega.
Kasv ja areng	Pojad kaaluvad sündides 7-10 grammi ning on pimedad ja abitud. Silmad avanevad 1-kuuselt, imetamine kestab umbes 2 kuud. 2-kuuselt väljuvad pojad pesast ja iseseisvuvad umbes 3-kuuselt. Nende eest hoolitseb emasloom üksi. Suguküpseks saavad 2. eluaastal. Tüüpiline eluiga looduses 3 aastat, maksimaalselt 7 aastat.
Koht ökosüsteemis	Looduslikeks vaenlasteks on metsnugis, suuremad kakud, hiireviu ja kanakull. Kuna kõik kogutud toiduvarud ei saa ära tarbitud, levitab puude seemneid.
Ohustatus ja kaitse	Ei ole Eestis looduskaitse all, on soodsas seisundis nii meil kui ka maailmas laiemalt. Ohustavaks teguriks võib olla elupaikade vähenemine ja killustumine. Mõnes piirkonnas, näiteks Suurbritannias ja Itaalias on Ameerikast tulnud hallorav kohalikke oravaid välja tõrjumas.