Kasetriibik

Kasetriibik on ainus hüpiklaste sugukonda kuuluv näriline Eestis. Tegu on pisikese hiiresarnase loomaga, kelle pruunikaskollasel seljal jookseb must pikitriip. See tunnus teeb ta väga sarnaseks juttselg-hiirega, kuid viimane on kasetriibikust palju suurem. Veel üks erinevus on see, et kasetriibiku saba on kehast pikem, juttselg-hiirel aga kehaga sama pikk.

Mandri-Eestis on kasetriibik üsna laialt levinud, kuid saartel seda liiki leitud pole. Üldiselt on tegu Euraasia metsavööndi loomakesega, Euroopas esineb ta eelkõige maailmajao idaosas. Suvisel ajal on ta rohkem seotud niitude ja märgaladega, kuid talveks liigub metsadesse. Üldiselt liigub kasetriibik maapinnal, kuid ta on ka väga osav puuokstel, põõsastel ja rohttaimedel turnija. Eluviisilt on kasetriibik ööloom, kes päevase aja veedab varjatult pesas. Tema pesa on kuivanud taimsest materjalist ehitatud kerajas moodustis, mis asub varjatud kohas ja kuhu pääseb ligi ainult maa-aluse salakäigu kaudu.

Segatoidulise loomana kuuluvad kasetriibiku menüüsse nii seemned, marjad, õied ja pungad kui ka putukad ja nende vastsed, teod ja nälkjad, ämblikud, vihmaussid jne. Ise on ta toiduks väikekiskjatele ja röövlindudele. Kuigi erinevalt teistest hüpiklastest liigub kasetriibik peamiselt neljal jalal, teeb ta kiskja eest põgenemisel siiski kahel jalal pikki, kuni ühemeetriseid hüppeid.

Talve veedavad kasetriibikud talveunes, magades maa-alustes urgudes ja pehkinud kändudes. Talveuni kestab oktoobrist kuni aprilli-maini ning selle aja jooksul kaotab loom umbes poole oma kehakaalust. Kui esineb jahedamaid päevi (temperatuur alla +10C), võib ta ka suvisel ajal ajutisse tardumusse langeda.