Mets-karihiir - täiendav info

Mets-karihiir

Liiginimi eesti keeles Mets-karihiir

Liiginimi ladina keeles Sorex araneus

Suurus Tüvepikkus 54-87 mm, saba 32-56 mm. Kaal 6-12 g.

Levik ja arvukus
Levinud Euraasias. Levila läänepiir on Suurbritannias ja idapiir Siberis Baikali järve juures. Lõunas ulatub levila Balkani poolsaareni ja põhjas tundravööndini. Euraasia põhjaosa ja Eesti üks arvukamaid imetajaid. Eesti tavalisim karihiir, levinud nii mandritel kui saartel.

Elupaik ja eluviis Niisketes lopsaka taimestikuga puistutes ja poolavatud elupaikades, vahel ka niitudel. Rajab pesa maa-alusesse urgu. Aktiivne kogu ööpäeva jooksul, kuid põhiliselt öösel. Üksiku eluviisiga ja territoriaalne, kaitseb kodupiirkonda aktiivselt. Omavahel suhtlevad ultrahelihäälitsuste ning muskusnäärmete lõhnasignaalide abil. Talveund ei maga.

Toitumine Loomtoiduline - putukad, ämblikud, vihmaussid, teod. Vähesel määral võib süüa taimset toitu. Väga kiire ainevahetusega, peavad pidevalt liikuma ja toituma. Suudavad söömata elada kuni 5 tundi.

Sigimine Sigimisperiood kestab aprillist septembrini, aastas on 2-4 pesakonda. Tiinus kestab 24-25 päeva, igas pesakonnas on 5-7 poega.

Kasv ja areng Poegade eest hoolitseb vaid emasloom. Imetamine kestab 22-25 päeva, seejärel pojad iseseisvuvad. Suguküpsuse saavutavad enamasti pärast esimest talvitumist. Eluiga umbes 2 aastat.

Koht ökosüsteemis Olulisel kohal toiduahelas. Neist toituvad paljud röövlinnud. Ka kiskjad murravad neid, kuid jätavad halva maitse tõttu sageli söömata.

Ohustatus ja kaitse On nii Eestis kui mujal maailmas soodsas seisundis olev liik. Kaitse alla ei kuulu. Mõjutada võib elupaikade hävimine metsaraie tõttu, keskkonnareostus ja mürkide kasutamine.

Liiginimi eesti keeles	Mets-karihiir
Liiginimi ladina keeles	Sorex araneus
Suurus	Tüvepikkus 54-87 mm, saba 32-56 mm. Kaal 6-12 g.
Levik ja arvukus	Levinud Euraasias. Levila läänepiir on Suurbritannias ja idapiir Siberis Baikali järve juures. Lõunas ulatub levila Balkani poolsaareni ja põhjas tundravööndini. Euraasia põhjaosa ja Eesti üks arvukamaid imetajaid. Eesti tavalisim karihiir, levinud nii mandritel kui saartel.
Elupaik ja eluviis	Niisketes lopsaka taimestikuga puistutes ja poolavatud elupaikades, vahel ka niitudel. Rajab pesa maa-alusesse urgu. Aktiivne kogu ööpäeva jooksul, kuid põhiliselt öösel. Üksiku eluviisiga ja territoriaalne, kaitseb kodupiirkonda aktiivselt. Omavahel suhtlevad ultrahelihäälitsuste ning muskusnäärmete lõhnasignaalide abil. Talveund ei maga.
Toitumine	Loomtoiduline - putukad, ämblikud, vihmaussid, teod. Vähesel määral võib süüa taimset toitu. Väga kiire ainevahetusega, peavad pidevalt liikuma ja toituma. Suudavad söömata elada kuni 5 tundi.
Sigimine	Sigimisperiood kestab aprillist septembrini, aastas on 2-4 pesakonda. Tiinus kestab 24-25 päeva, igas pesakonnas on 5-7 poega.
Kasv ja areng	Poegade eest hoolitseb vaid emasloom. Imetamine kestab 22-25 päeva, seejärel pojad iseseisvuvad. Suguküpsuse saavutavad enamasti pärast esimest talvitumist. Eluiga umbes 2 aastat.
Koht ökosüsteemis	Olulisel kohal toiduahelas. Neist toituvad paljud röövlinnud. Ka kiskjad murravad neid, kuid jätavad halva maitse tõttu sageli söömata.
Ohustatus ja kaitse	On nii Eestis kui mujal maailmas soodsas seisundis olev liik. Kaitse alla ei kuulu. Mõjutada võib elupaikade hävimine metsaraie tõttu, keskkonnareostus ja mürkide kasutamine.