Liiginimi eesti
keeles |
Mets-karihiir |
Liiginimi
ladina keeles |
Sorex araneus |
Suurus |
Tüvepikkus 54-87 mm, saba 32-56 mm.
Kaal 6-12 g. |
Levik ja
arvukus
|
Levinud Euraasias. Levila läänepiir
on Suurbritannias ja idapiir Siberis Baikali järve juures.
Lõunas ulatub levila Balkani poolsaareni ja põhjas
tundravööndini. Euraasia põhjaosa ja Eesti üks arvukamaid
imetajaid. Eesti tavalisim karihiir, levinud nii mandritel kui
saartel. |
Elupaik ja
eluviis |
Niisketes lopsaka
taimestikuga puistutes ja poolavatud elupaikades, vahel ka
niitudel. Rajab pesa maa-alusesse urgu. Aktiivne kogu ööpäeva
jooksul, kuid põhiliselt öösel. Üksiku eluviisiga ja
territoriaalne, kaitseb kodupiirkonda aktiivselt. Omavahel
suhtlevad ultrahelihäälitsuste ning muskusnäärmete
lõhnasignaalide abil. Talveund ei maga.
|
Toitumine |
Loomtoiduline -
putukad, ämblikud, vihmaussid, teod. Vähesel määral võib süüa
taimset toitu. Väga kiire ainevahetusega, peavad pidevalt
liikuma ja toituma. Suudavad söömata elada kuni 5 tundi.
|
Sigimine |
Sigimisperiood
kestab aprillist septembrini, aastas on 2-4 pesakonda. Tiinus
kestab 24-25 päeva, igas pesakonnas on 5-7 poega.
|
Kasv ja areng |
Poegade eest
hoolitseb vaid emasloom. Imetamine kestab 22-25 päeva,
seejärel pojad iseseisvuvad. Suguküpsuse saavutavad enamasti
pärast esimest talvitumist. Eluiga umbes 2 aastat.
|
Koht
ökosüsteemis |
Olulisel kohal toiduahelas. Neist
toituvad paljud röövlinnud. Ka kiskjad murravad neid, kuid
jätavad halva maitse tõttu sageli söömata. |
Ohustatus ja
kaitse |
On nii Eestis kui mujal maailmas
soodsas seisundis olev liik. Kaitse alla ei kuulu. Mõjutada võib
elupaikade hävimine metsaraie tõttu, keskkonnareostus ja mürkide
kasutamine. |