Laane-karihiir - täiendav info

Laane-karihiir

Liiginimi eesti keeles Laane-karihiir

Liiginimi ladina keeles Sorex caecutiens

Suurus Tüvepikkus 44-70 mm, saba 31-45 mm. Kaal 3-8(11) g.

Levik ja arvuks
Levinud Põhja-Skandinaaviast Vaikse ookeanini. Eesti jääb levila piirile, siin on liik vähearvukas ja üsna harva kohatav. Peamiselt on leiud Lõuna- ja Ida-Eestist.

Elupaik ja eluviis Eelistab niiskeid alasid, asustab eelkõige metsi või looduslikke poolavatud puistuid. Põhiliselt aktiivne öösel, aga kohati ka muul ajal. Liigub peamiselt maapinnal.
Asustab metsi ja parke, põõsastikke, soid, jõeluhtasid jne. Eluasemena kasutab teiste loomade mahajäetud urge ja käike, õõnsaid kände, varisenud puutüvesid jne. Samuti valmistavad nad ka ise urge. Aktiivsed ööpäevaringselt. Magavad sageli kuid lühiajaliselt: ööpäeva jooksul vahelduvad korduvalt aktiivsuse ja une perioodid. Neile on iseloomulik väga kiire ainevahetus, mis on vajalik kehatemperatuuri hoidmiseks.

Toitumine Loomtoiduline. Söövad putukaid ja teisi selgrootuid.

Sigimine ja areng
Sigimisperiood kestab maist augustini, selle aja jooksul sünnib 4 pesakonda. Ühes pesakonnas on tavaliselt 7-8 (2-11) poega. Suguküpseks võivad saada juba samal suvel. Eluiga ei ületa tavaliselt 2 aastat.

Ohustatus ja kaitse Ei kuulu kaitsealuste liikide hulka. Vähese arvukuse tõttu ei ole selle liigi käekäigust Eestis eriti palju teada. Levila põhiosas on arvukus stabiilne ja liik soodsas seisundis. Peamiseks ohuteguriks võib olla intensiivne metsamajandus.

Liiginimi eesti keeles	Laane-karihiir
Liiginimi ladina keeles	Sorex caecutiens
Suurus	Tüvepikkus 44-70 mm, saba 31-45 mm. Kaal 3-8(11) g.
Levik ja arvuks	Levinud Põhja-Skandinaaviast Vaikse ookeanini. Eesti jääb levila piirile, siin on liik vähearvukas ja üsna harva kohatav. Peamiselt on leiud Lõuna- ja Ida-Eestist.
Elupaik ja eluviis	Eelistab niiskeid alasid, asustab eelkõige metsi või looduslikke poolavatud puistuid. Põhiliselt aktiivne öösel, aga kohati ka muul ajal. Liigub peamiselt maapinnal. Asustab metsi ja parke, põõsastikke, soid, jõeluhtasid jne. Eluasemena kasutab teiste loomade mahajäetud urge ja käike, õõnsaid kände, varisenud puutüvesid jne. Samuti valmistavad nad ka ise urge. Aktiivsed ööpäevaringselt. Magavad sageli kuid lühiajaliselt: ööpäeva jooksul vahelduvad korduvalt aktiivsuse ja une perioodid. Neile on iseloomulik väga kiire ainevahetus, mis on vajalik kehatemperatuuri hoidmiseks.
Toitumine	Loomtoiduline. Söövad putukaid ja teisi selgrootuid.
Sigimine ja areng	Sigimisperiood kestab maist augustini, selle aja jooksul sünnib 4 pesakonda. Ühes pesakonnas on tavaliselt 7-8 (2-11) poega. Suguküpseks võivad saada juba samal suvel. Eluiga ei ületa tavaliselt 2 aastat.
Ohustatus ja kaitse	Ei kuulu kaitsealuste liikide hulka. Vähese arvukuse tõttu ei ole selle liigi käekäigust Eestis eriti palju teada. Levila põhiosas on arvukus stabiilne ja liik soodsas seisundis. Peamiseks ohuteguriks võib olla intensiivne metsamajandus.