Laane-karihiir on tilluke putuktoiduliste seltsi
kuuluv imetaja, kes on levinud kogu Euraasia okas- ja kohati ka
segametsavööndis. Võrreldes oma suguvendade mets-karihiire ja
väike-karihiirega on laane-karihiir Eestis palju vähemarvukas ning
teda kohatakse harva, sest siin on tema levila läänepiir.
Karihiirlastele iseloomulikult on tal piklik pea ja terava otsaga
kärss. Teistest karihiireliikidest saab laane-karihiirt eristada
selle järgi, et tema tagajalad on üldjoontes heledad, kuid kand on
tume.
Laane-karihiir elutseb peamiselt metsades, kuid
võib asutada ka poolavatud puistuid. Ta eelistab niiskeid elupaiku.
Kuna karihiired on pisikesed ja nende ainevahetus väga kiire, peavad
nad pidevalt toituma. Tegu on rangelt loomtoiduliste loomakestega,
kes söövad putukaid ja teisi selgrootuid. Võrreldes mets-karihiirega
on laane-karihiire ainevahetus aeglasem ja energiakulu väiksem,
seega suudab ta asustada ka vähem viljakaid elupaiku.
Sigimisperiood kestab maist augustini ja selle aja
jooksul sünnib kuni 4 pesakonda - üks igas kuus. Pesakonnas on 2-11,
enamasti 7-8 poega, kes võivad suguküpseks saada juba samal suvel.
Tavaliselt ei ela karihiired looduses kauem kui 2 aastat, pigem
veelgi vähem.
Kuigi Eestis on laane-karihiired üsna harvad, ei ole põhjust neid eraldi kaitse alla paigutada, sest siin ongi nad oma levila piirialal. Oma levila põhiosas on nad mitmel pool vägagi arvukad ja tavalised loomad. Üheks ohuteguriks võib olla ulatuslik metsaraie, kuid seni ei näi ka see neid liiga tõsiselt mõjutavat, kuna nende levila on piisavalt suur.