Liiginimi eesti
keeles |
Väike-karihiir |
Liiginimi
ladina keeles |
Sorex minutus |
Suurus |
Tüvepikkus 38-64 mm, saba 30-46 mm.
Kaal 2,5-7,5 g. |
Levik ja
arvukus
|
Levinud kõikjal Euroopas Vahemerest
kuni Põhja-Skandinaaviani. Aasias ulatub levila Baikali järveni.
Eestis arvukas ja levinud kõikjal, v.a Hiiumaal. |
Elupaik ja
eluviis |
Asustavad erinevaid puistuid, aga ka
rohumaid ja poolavatud elupaiku. Eelistab tiheda rohurinde
olemasolu. Pesa rajab maa-alustesse urgudesse. Aktiivne nii
päeval kui ka öösel. Tegutseb enamasti maapinnal, kuid kasutab
ka urge, ujub ja ronib hästi. Üksiku eluviisiga. Suhtlemiseks ja
toiduotsingutel kasutab ultrahelihäälitsusi. |
Toitumine |
Loomtoiduline. Põhitoiduks putukad,
aga ka teised selgrootud. Kiire ainevahetuse tõttu peab vähemalt
korra iga paari tunni tagant sööma. |
Sigimine ja
areng
|
Sigimisperiood on aprillist
augustini, igas kuus sünnib üks pesakond. Poegi on pesakonnas
4-7. Tiinus kestab umbes 3 nädalat, 3 nädalat pärast sündi pojad
iseseisvuvad. Emasloom hoolitseb poegade eest üksi. Suguküpseks
saavad noorloomad juba samal aastal. Keskmine eluiga looduses on
1,5 aastat. |
Koht
ökosüsteemis |
Toiduks paljudele röövlindudele.
Nahanäärmete eritise tõttu on neil ebameeldib maitse, mistõttu
väikekiskjad neid küll murravad, aga ei söö. Kontrollivad
putukate arvukust. |
Ohustatus ja
kaitse |
Ei kuulu
kaitsealuste liikide hulka ning on soodsas seisundis nii
Eestis kui ka levilal laiemalt. Ohuteguriteks võib olla
elupaikade hävimine ja toidubaasi vähenemine.
|