| Liiginimi eesti
keeles |
Tähnikhirv |
| Liiginimi
ladina keeles |
Cervus nippon
|
| Suurus |
Isaste tüvepikkus 138-149 cm, emastel
134-145 cm. Täiskasvanud loomade kaal 60-120 kg. |
Levik ja
arvukus
|
Looduslik levila
on Kagu-Aasias, kuid seal on nad tänapäevaks vähearvukad,
looduslik levila jääb põhiliselt Jaapanisse. Neid asustati ka
mujale ilu- ja jahiloomadena ning praeguseks on nad
naturaliseerunud mitmel pool Euraasias, USAs ja Uus-Meremaal.
Eestis on tähnikhirv sagenev eksikülaline, keda satub meile
lõuna poolt jahifarmidest või Venemaalt naturaliseerunud
asurkondadest.
|
| Elupaik ja
eluviis |
Eelistab künklikke
või mägiseid alasid, kus on tihedama alusmetasaga laialehiseid
metsi. Aktiivne peamiselt hämaral perioodil. Elavad
perekondlike rühmadena, mille struktuur sõltub aastaajast.
Suure arvukuse korral võivad moodustada kuni 60-isendilisi
rühmi.
|
| Toitumine |
Suvel eelistavad rohttaimi, talvel
puude ja põõsaste võrseid, tammetõrusid ja põllukultuure. Merega
piirnevatel aladel söövad ka merikapsast. |
| Sigimine |
Jooksuaeg kestab
septembri keskpaigast novembri lõpuni. Üks isasloom paaritub
mitme hirvelehmaga, keda võib haaremis olla 3-12. Tiinus
kestab 220-241 päeva, poegi on tavaliselt korraga üks.
|
| Areng |
Vasikas kaalub
sündides 5-6 kg. Imetamine kestab 8-10 kuud, kuigi tasapisi
hakkavad vasikad rohtu näksima juba üsna varakult. Vasikad
jäävad emaga umbes aastaks, kuni sünnivad uued pojad.
Tehistingimustes võivad elada 15-18-aastaseks.
|
| Koht
ökosüsteemis |
Mitmes piirkonnas oluline saakloom
hundile ja ilvesele. Euroopas on tegu võõrliigiga, kes siia
laiemalt levides võib teha märgatavat kahju siinsetele
ökosüsteemidele ja ka metsamajandusele. |
| Ohustatus ja
kaitse |
Oma looduslikul levilal on kadunud
pea kõikjalt, alles vaid Jaapanis, kus on vastukaaluks liigagi
arvukas. Mujal maailmas võõrliik. |