Tähnikhirv on üks väheseid hirvlasi, kellel on tähniline karvkate ka täiskasvanult. Suuruselt jäävad nad umbes punahirve ja metskitse vahepeale. Ajalooliselt on tähnikhirved pärit Ida- ja Kagu-Aasiast, kuid peamiselt ulatusliku küttimise tõttu on nad seal praeguseks väga vähearvukad. Üks elujõulisemaid looduslikke populatsioone on aga alles Jaapanis, kus tähnikhirved on vaat et liigagi arvukad.
Mujal maailmas esineb tähnikhirv võõrliigina. Vanasti introdutseeriti neid oma ilu tõttu peamiselt suurtesse parkidesse, aga ka väärtusliku jahiulukina. Tänapäeval esineb naturaliseerunud tähnikhirvede populatsioone mitmel pool väljaspool nende looduslikku levilat - Venemaa loodeosas, Kesk-Euroopas, USAs ja Uus-Meremaal. Eestisse satuvad tähnikhirved üldiselt harva, rännates siia Venemaalt või Lätis-Leedus asuvatest hirveaedadest. Siiski näib, et viimase 10 aasta jooksul on hakatud tähnikhirvi meie aladel järjest sagedamini kohtama.
Võõrliigina kaasneb tähnikhirvega nii mõnigi oht. Kuigi ta on punahirvest väiksem, on ta intensiivsem metsakahjustaja. Rohttaimed moodustavad võrreldes teiste meie hirvlastega tähnikhirve toidust palju suurema osa, mis annab talle eelise toidukonkurentsis. Suure arvukuse korral on ta võimeline välja tõrjuma metskitse. Süües rohkelt puude võrseid võivad nad tuua kahju ka metsamajandusele. Tähnikhirv on võimeline andma järglasi punahirvedega ning mitmel pool Euroopas, kus kahe hirveliigi levilad kattuvad, on täheldatud hübriide - see aga kahandab looduslikult kujunenud elurikkust. Viimaks kannab tähnikhirv mitmeid oma looduslikult levilalt pärit parasiite ja haigusi, mis võivad ohustada meie kohalikke hirvlasi.
Õnneks võib loota, et tähnikhirved ei suuda meie aladel niivõrd edukalt naturaliseeruda. Nimelt eelistavad nad võimaluse korral elada introdutseeritud aladel sarnase loodusega piirkondades, nagu oli nende looduslikul levilal - künklikul või isegi mägisel maastikul, kus oleks tiheda alustaimestikuga laialehist metsa. Eestis on selliseid tingimusi vähe. Samuti on meie talved tähnikhirvedele tõenäoliselt liiga karmid. Paksema lumikatte korral on nende liikumine raskendatud ja nii saab neist kiskjatele kerge saak.