Valgejänes - täiendav info

Valgejänes

Liiginimi eesti keeles Valgejänes.

Liiginimi ladina keeles Lepus timidus

Rahvapäraseid nimesid Haavikuemand, haavikuisand, pikkkõrv, välejalg, kikkkõrv, lumejänes, metsajänes.

Suurus Tüvepikkus 45-63 cm, kaal 3-5 kg.

Levik ja arvukus
Levinud kogu Euraasia põhjaosas Skandinaaviast kuni Kamtšatkani. Euroopas ulatub levila põhiosa lõunapiir Valgevenesse, samuti elab üks isoleeritud populatsioon Alpides. Eestis arvukas ja levinud kõikjal, sh saartel.

Elupaik ja eluviis Asustab peamiselt metsi ja soid. Eelistab kuuse alusmetsaga metsi ja segametsi. Lagedaid alasid väldib. Lääne-Eestis ja saartel tegutseb kadastikes. Magamisease on mätta või põõsa varjus, talvel kasutab lumme kaevatud urge. Üksiku eluviisiga, jooksuajal võivad tekkida väikesed rühmad. Peamiselt tegutseb hämarikus ja öösel.

Toitumine Taimtoiduline. Talvel sööb peamiselt puude ja põõsaste koort ning oksi, eelistades paju, kakse, haaba ja pihlakat. Lume alt kraabib välja puhmaste võrseid. Suvel sööb erinevaid rohttaimi. Koprofaag - sööb oma väljaheiteid, et toitaineid paremini omastada.

Sigimine Sigimisperiood kestab märtsist augustini, vahel septembrini. Aastas on tavaliselt 2 pesakonda. Tiinus kestab 50 päeva, poegi on pesakonnas 3-4.

Kasv ja areng
Vastsündinud pojad kaaluvad umbes 100 g ja on üsna hästi arenenud. Emasloom jätab nad peatselt üksi, käies vaid 1-2 korda päevas neid imetamas. Nädalavanuselt pojad lahkuvad sünnikohast, kuid käivad seal emapiima saamas, kuni saavad 3-nädalaseks. Suguküpseks saadakse 8-9-kuuselt. Tüüpiline eluiga looduses on ~2 aastat.

Koht ökosüsteemis Teda kütivad põhimõtteliselt kõik Eesti kiskjalised.

Ohustatus ja kaitse Ei ole looduskaitse all ning on soodsas seisundis nii meil kui ka levilal laiemalt. Vähearvukas jahiuluk. Üheks ohuteguriks võib olla põllumajanduskeemia kasutamine.

Liiginimi eesti keeles	Valgejänes.
Liiginimi ladina keeles	Lepus timidus
Rahvapäraseid nimesid	Haavikuemand, haavikuisand, pikkkõrv, välejalg, kikkkõrv, lumejänes, metsajänes.
Suurus	Tüvepikkus 45-63 cm, kaal 3-5 kg.
Levik ja arvukus	Levinud kogu Euraasia põhjaosas Skandinaaviast kuni Kamtšatkani. Euroopas ulatub levila põhiosa lõunapiir Valgevenesse, samuti elab üks isoleeritud populatsioon Alpides. Eestis arvukas ja levinud kõikjal, sh saartel.
Elupaik ja eluviis	Asustab peamiselt metsi ja soid. Eelistab kuuse alusmetsaga metsi ja segametsi. Lagedaid alasid väldib. Lääne-Eestis ja saartel tegutseb kadastikes. Magamisease on mätta või põõsa varjus, talvel kasutab lumme kaevatud urge. Üksiku eluviisiga, jooksuajal võivad tekkida väikesed rühmad. Peamiselt tegutseb hämarikus ja öösel.
Toitumine	Taimtoiduline. Talvel sööb peamiselt puude ja põõsaste koort ning oksi, eelistades paju, kakse, haaba ja pihlakat. Lume alt kraabib välja puhmaste võrseid. Suvel sööb erinevaid rohttaimi. Koprofaag - sööb oma väljaheiteid, et toitaineid paremini omastada.
Sigimine	Sigimisperiood kestab märtsist augustini, vahel septembrini. Aastas on tavaliselt 2 pesakonda. Tiinus kestab 50 päeva, poegi on pesakonnas 3-4.
Kasv ja areng	Vastsündinud pojad kaaluvad umbes 100 g ja on üsna hästi arenenud. Emasloom jätab nad peatselt üksi, käies vaid 1-2 korda päevas neid imetamas. Nädalavanuselt pojad lahkuvad sünnikohast, kuid käivad seal emapiima saamas, kuni saavad 3-nädalaseks. Suguküpseks saadakse 8-9-kuuselt. Tüüpiline eluiga looduses on ~2 aastat.
Koht ökosüsteemis	Teda kütivad põhimõtteliselt kõik Eesti kiskjalised.
Ohustatus ja kaitse	Ei ole looduskaitse all ning on soodsas seisundis nii meil kui ka levilal laiemalt. Vähearvukas jahiuluk. Üheks ohuteguriks võib olla põllumajanduskeemia kasutamine.