Hallhüljes - täiendav info

Hallhüljes

Liiginimi eesti keeles Hallhüljes.

Liiginimi ladina keeles Halichoerus grypus

Suurus Atlandi idaosas isaste tüvepikkus ~195-230 cm, emastel 160-195 cm. Isaste kaal 170-310 kg, emastel 100-190 kg. Ookeani lääneosas kasvavad omajagu suuremaks.

Levik Eestis ja maailmas Levinud Atlandi ookeani põhjaosas kolmes piirkonnas: Kanada ja USA rannikul, Koola poolsaarest Prantsusmaa rannikuni ja Läänemeres. Eestis läänesaarte ja laidude ümbruses. Kogu Läänemeres hinnatakse arvukust 23 000 isendile.

Elupaik ja eluviis Puhkealadeks lagedad kivised saared või veepinnani ulatuvad madalikud avamerel. Sigivad ajujää ja kinnisjää piirialal, jää puudumisel lagedamatel laidudel. Päevase eluviisiga, elavad aastaringselt karjades. Teeb rändeid toitumis- ja sigimisalade vahel.

Toitumine Põhitoiduks kalad, võib süüa ka mereselgrootuid.

Sigimine Innaaeg on märtsis. Loode hakkab arenema hilinemisega - 3,5 kuu pärast - ning tiinus ise kestab 8,5 kuud. Seega sünnivad pojad veebruaris-märtsis. Poegi on tavaliselt üks. Isasloomad omavad sellel ajal 6...7 emasloomaga haaremeid.

Kasv ja areng Pojad kaaluvad sündides 10-12 kg ja on kaetud hallikasvalge "titekarvaga". Kohe nad ujuda ei oska. Imetamine kestab 3 nädalat, pärast seda algab karvavahetus. Imetamise jooksul võtavad pojad kaalus 30-40 kg juurde. Võivad pärast piimast võõrutamist mõneks ajaks kaldale jääda, kuid peagi suunduvad vette toituma. Looduses elavad 15-25-aastaseks.

Ohustatus ja kaitse Kuulub III kaitsekategooriasse ja on Läänemeres soodsas seisundis. Ohuteguriteks on hukkumine kalapüünistes, häirimine lesilates ja poegimisaladel, merereostus ja kliimamuutused.

Liiginimi eesti keeles	Hallhüljes.
Liiginimi ladina keeles	Halichoerus grypus
Suurus	Atlandi idaosas isaste tüvepikkus ~195-230 cm, emastel 160-195 cm. Isaste kaal 170-310 kg, emastel 100-190 kg. Ookeani lääneosas kasvavad omajagu suuremaks.
Levik Eestis ja maailmas	Levinud Atlandi ookeani põhjaosas kolmes piirkonnas: Kanada ja USA rannikul, Koola poolsaarest Prantsusmaa rannikuni ja Läänemeres. Eestis läänesaarte ja laidude ümbruses. Kogu Läänemeres hinnatakse arvukust 23 000 isendile.
Elupaik ja eluviis	Puhkealadeks lagedad kivised saared või veepinnani ulatuvad madalikud avamerel. Sigivad ajujää ja kinnisjää piirialal, jää puudumisel lagedamatel laidudel. Päevase eluviisiga, elavad aastaringselt karjades. Teeb rändeid toitumis- ja sigimisalade vahel.
Toitumine	Põhitoiduks kalad, võib süüa ka mereselgrootuid.
Sigimine	Innaaeg on märtsis. Loode hakkab arenema hilinemisega - 3,5 kuu pärast - ning tiinus ise kestab 8,5 kuud. Seega sünnivad pojad veebruaris-märtsis. Poegi on tavaliselt üks. Isasloomad omavad sellel ajal 6...7 emasloomaga haaremeid.
Kasv ja areng	Pojad kaaluvad sündides 10-12 kg ja on kaetud hallikasvalge "titekarvaga". Kohe nad ujuda ei oska. Imetamine kestab 3 nädalat, pärast seda algab karvavahetus. Imetamise jooksul võtavad pojad kaalus 30-40 kg juurde. Võivad pärast piimast võõrutamist mõneks ajaks kaldale jääda, kuid peagi suunduvad vette toituma. Looduses elavad 15-25-aastaseks.
Ohustatus ja kaitse	Kuulub III kaitsekategooriasse ja on Läänemeres soodsas seisundis. Ohuteguriteks on hukkumine kalapüünistes, häirimine lesilates ja poegimisaladel, merereostus ja kliimamuutused.